<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE article PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
"dtd/kdex.dtd" [
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
<!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
> <!-- change language only here -->
]>

<article lang="&language;">
<articleinfo>
<title
>Riik - regioon &amp; keel</title>
<authorgroup>
<author
>&Mike.McBride; &Mike.McBride.mail;</author>
<author
>&Krishna.Tateneni; &Krishna.Tateneni.mail;</author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
> <surname
>Laane</surname
> <affiliation
><address
><email
>bald@smail.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
 </authorgroup>

	  <date
>2010-11-29</date>
	  <releaseinfo
>4.6</releaseinfo>

	  <keywordset>
		<keyword
>KDE</keyword>
		<keyword
>Süsteemi seadistused</keyword>
		<keyword
>lokaat</keyword>
		<keyword
>riik</keyword>
		<keyword
>keel</keyword>
	  </keywordset>
</articleinfo>


<sect1 id="locale">

<title
>Riik - regioon &amp; keel</title>

<para
>Selles &kde; Süsteemi seadistuste moodulis saab kohandada süsteemi vastavalt asukohale, kus sa viibid. Moodulis on seitse kaarti, mida järgnevalt põhjalikult kirjeldatakse. </para>

<para
>Enamasti piisab riigi ja keele valimisest ning muud väärtused ja valikud seatakse automaatselt sobivaks. </para>

<para
>Mooduli kaartide all võib näha eelvaatlust, millised seadistused välja näevad. Lisaks positiivsete ja negatiivsete arvude esitusele on seal näha positiivsed ja negatiivsed rahaühikud, pikk ja lühike kuupäeva ning kellaaja esitus. Kui midagi muudad, kajastub see kohe ka eelvaates, pärast mida võid neid rakendada või ka rakendamata jätta. </para>

<para
>Kaartide kõigi valikute juures on nupp Vaikimisi, mis on aktiivne alati, kui valiku väärtus erineb sinu riigile omasest vaikeväärtusest. Nupule klõpsates saab taastada antud väärtuse sellisena, nagu see on vaikimisi sinu riigi puhul määratud. </para>


<sect2 id="locale-country">

<title
>Riik</title>

<para
>Sellel kaardil saab valida maa või piirkonna, mida soovid kasutada. </para>

<para
>Rippmenüü <guilabel
>Riik</guilabel
> sisaldab kõiki saadaolevaid riike ning näitab algselt sinu valitud riiki. Kui seal on näha <quote
>Süsteemne riik</quote
>, siis ei ole sa riiki veel määranud, mistõttu vaikimisi kasutatakse süsteemi poolt määratud riiki. Riigi muutmisega kaasneb automaatselt sellele riigile ette nähtud vaikeväärtuste kehtestamine, välja arvatud juhul, kui sa oled juba midagi ise määranud, millisel juhul need määrangud jäetakse alles. Seda, kas poolest sinu isiklikud määrangud erinevad riigiga antud määratlustest, võib näha iga seadistuse juures oleva vaikeväärtuste kehtestamise nupu järgi. Kui see nupp on aktiivne, siis erineb sinu isiklik seadistus riigiga määratud seadistusest ning sa võid sellele klõpsates kehtestada antud seadistusele väärtuse, mis vastab valitud riigile. </para>

</sect2>


<sect2 id="locale-languages">

<title
>Keel</title>

<para
>Sellel kaardil saab määrata keeled, milles eelistad näha &kde; töötsooni ja rakendusi. </para>

<para
>&kde; töötsoon ja rakendused on kirjutatud Ameerika inglise keeles ning neid tõlgivad paljudesse teistesse keeltesse vabatahtlike meeskonnad. Enne seda, kui neid tõlkeid valida, peavad need olema paigaldatud. Kastis <guilabel
>Saadaolevad keeled</guilabel
> ongi näha, millised KDE tõlked on sinu süsteemis saadaval. Kui seal pole keelt, mida sa soovid, siis tuleb see paigaldada, kasutades võimalusi, mida pakub sinu süsteem. Pole isegi välistatud, et sinu süsteemis on lihtsustamiseks olemas omaette nupp <guilabel
>Paigalda rohkem keeli</guilabel
>. </para>

<para
>Loend <guilabel
>Eelistatud keeled</guilabel
> näitab keeli, mida kasutatakse &kde; töötsooni ja rakenduste kuvamisel. Et mitte kogu KDE töötsoon ja kõik rakendused ei ole tõlgitud igasse keelde, üritab &kde; leida olemasoleva tõlke, võttes <guilabel
>eelistatud keeled</guilabel
> ette nimekirja järjekorras, kuni satub keele peale, milles on vastav tõlge olemas. Kui üheski keeles tõlget pole, kasutatakse algupärast Ameerika inglise keelt. </para>

<para
>Loendisse <guilabel
>Eelistatud keeled</guilabel
> saab keeli lisada, kui valida need loendis <guilabel
>Saadaolevad keeled</guilabel
> ja klõpsata nupule Lisa. Keeli saab loendist <guilabel
>Eelistatud keeled</guilabel
> eemaldada, kui need valida ja klõpsata nupule Eemalda. Loendi <guilabel
>Eelistatud keeled</guilabel
> keelte järjekorda saab muuta, kui valida keel ja kasutada üles ja alla osutavate nooltega nuppe. </para>

<note>
<para
>Keel ning riik/piirkond on teineteisest sõltumatud. Mõne keele valimine <emphasis
>ei muuda</emphasis
> automaatselt sinu riigile või piirkonnale kehtivaid arvude, raha ja muid seadistusi. Muutub ainult kuupäevade kuvamisel kasutatav keel (näiteks kuunimed). </para>
</note>

</sect2>


<sect2 id="locale-numbers">

<title
>Arvud</title>

<para
>Sellel kaardil saab määrata, kuidas esitatakse numbreid. Vaikeväärtused määratakse automaatselt vastavalt varem valitud riigile. </para>

<para
>Tekstikasti <guilabel
>Arvurühmade eraldaja</guilabel
> saab kirjutada märgi, mida soovid näha eraldamas arvurühmi. Siin võib määrata muidugi igasuguse märgi, aga tegelikult on mõttekas jääda ikkagi Eestis levinud variandi juurde, mis eraldab kolmesed arvurühmad tühikuga alates 10 000-st. Igal juhul peaks see erinema <guilabel
>kümnendkohtade eraldaja</guilabel
> määratlusest. Levinumaid määratlusi pakub valimiseks rippmenüü. </para>

<para
>Tekstikasti <guilabel
>Kümnendkoha eraldaja</guilabel
> saab kirjutada märgi, mida soovid näha eraldamas numbrite kümnendkohti. Siin võib määrata muidugi igasuguse märgi, aga tegelikult on mõttekas jääda ikkagi levinud <userinput
>.</userinput
> ja <userinput
>,</userinput
> juurde. Igal juhul peaks see erinema <guilabel
>arvurühmade eraldaja</guilabel
> määratlusest. Levinumaid määratlusi pakub valimiseks rippmenüü. </para>

<para
>Kerimiskastis <guilabel
>Kümnendkohad</guilabel
> saab määrata kümnendkohtade arvu arvväärtuste puhul, s.o. numbrite arvu <emphasis
>pärast</emphasis
> komakoha eraldajat. </para>

<para
>Tekstikasti <guilabel
>Positiivne märk</guilabel
> saab kirjutada märgi, mis osutab sellele, et arv on positiivne. See peaks kindlasti erinema märgist, mis seisab kastis <guilabel
>Negatiivne märk</guilabel
>. Levinumaid väärtusi pakub rippmenüü. Sama väärtust on võimalik kasutada ka rahaliste väärtuste korral sõltuvalt sellest, mis on valitud kaardil <guilabel
>Valuuta</guilabel
> kastis <guilabel
>Positiivne vorming</guilabel
>. </para>

<para
>Tekstikasti <guilabel
>Negatiivne märk</guilabel
> saab kirjutada märgi, mis osutab sellele, et arv on negatiivne. See peaks kindlasti erinema märgist, mis seisab kastis <guilabel
>Positiivne märk</guilabel
>. Levinumaid väärtusi pakub rippmenüü. Sama väärtust on võimalik kasutada ka rahaliste väärtuste korral sõltuvalt sellest, mis on valitud kaardil <guilabel
>Valuuta</guilabel
> kastis <guilabel
>Negatiivne vorming</guilabel
>. </para>

<para
>Rippmenüü <guilabel
>Arvusüsteem</guilabel
>  näitab arvusüsteeme, mida võib arvude kuvamisel kasutada tavapärase araabia süsteemi asemel. Kui valid mõne muu süsteemi kui araabia, kasutatakse seda ainult arvude puhul, mis esinevad koos vastavat süsteemi kasutava keelega (nt. araabia-india arvud araabia keelde tõlgitud rakenduses), kuid mujal kasutatakse endiselt araabia arve. </para>

<para
>Arvesta, et arvurühmade eraldaja, kümnendkohtade eraldaja, kümnendkohtade arv, positiivne ja negatiivne vorming ning arvusüsteem, mida kasutatakse valuuta näitamisel, tuleb defineerida eraldi (vt. kaarti <guilabel
>Valuuta</guilabel
>). </para>

</sect2>


<sect2 id="locale-money">

<title
>Valuuta</title>

<para
>Sellel kaardil saab määrata, kuidas esitatakse rahalisi väärtusi. Vaikeväärtused määratakse automaatselt vastavalt varem valitud riigile. </para>

<para
>Rippmenüüs <guilabel
>Rahaühik</guilabel
> saab valida rahaühiku, mida kuvatakse rahaliste väärtuste näitamisel. Vaikimisi on selleks sinu riigis kehtiv rahaühik. Soovi korral võib valida mõne muu rahaühiku rippmenüüst, mis näitab kõigi saadaolevate rahaühikute nimesid koos nende ISO 4217 standardi koodidega. Nimekirja alguses on sinu riigis kehtiv rahaühik, selle järel teised. Rahaühiku muutmine muudab ka <guilabel
>valuuta tähist</guilabel
>, aga mitte teisi määratlusi. </para>

<para
>Rippmenüüs <guilabel
>Valuuta tähis</guilabel
> saab valida rahaühiku tähise, mida kuvatakse rahaliste väärtuste näitamisel. Vaikimisi on selleks selle rahaühiku tähis, mis on valitud rippmenüüga <guilabel
>Rahaühik</guilabel
>. Valuuta tähiseks saab valida ainult reaalse tähise, et vältida suuremaid segadusi, kui näiteks rahaühikuks on euro, aga tähiseks hoopis dollarimärk. Seda määratlust muudetakse automaatselt, kui muudad <guilabel
>rahaühikut</guilabel
>. </para>

<para
>Tekstikasti <guilabel
>Arvurühmade eraldaja</guilabel
> saab kirjutada märgi, mida soovid näha eraldamas rahaliste väärtuste arvurühmi. Siin võib määrata muidugi igasuguse märgi, aga tegelikult on mõttekas jääda ikkagi Eestis levinud variandi juurde, mis eraldab kolmesed arvurühmad tühikuga alates 10 000-st. Igal juhul peaks see erinema <guilabel
>kümnendkohtade eraldaja</guilabel
> määratlusest. Levinumaid määratlusi pakub valimiseks rippmenüü. </para>

<para
>Tekstikasti <guilabel
>Kümnendkoha eraldaja</guilabel
> saab kirjutada märgi, mida soovid näha eraldamas rahaliste väärtuste kümnendkohti. Siin võib määrata muidugi igasuguse märgi, aga tegelikult on mõttekas jääda ikkagi levinud <userinput
>.</userinput
> ja <userinput
>,</userinput
> juurde. Igal juhul peaks see erinema <guilabel
>arvurühmade eraldaja</guilabel
> määratlusest. Levinumad määratlusi pakub valimiseks rippmenüü. </para>

<para
>Kerimiskastis <guilabel
>Kümnendkohad</guilabel
> saab määrata kümnendkohtade arvu rahaliste väärtuste puhul, s.o. numbrite arvu <emphasis
>pärast</emphasis
> komakoha eraldajat. </para>

<para
>Rippmenüüs <guilabel
>Positiivne vorming</guilabel
> saab valida, kuidas tuleks esitada positiivseid rahalisi väärtusi. Rippmenüü näitab kuni kümmet näidisvormingut, kombineerides omavahel <guilabel
>rahaühiku</guilabel
> ja arvude <guilabel
>positiivse märgi</guilabel
> määratlused. Soovi korral võib ka asendada arvude <guilabel
>positiivse märgi</guilabel
> väärtuse sulgudega. </para>

<para
>Rippmenüüs <guilabel
>Negatiivne vorming</guilabel
> saab valida, kuidas tuleks esitada negatiivseid rahalisi väärtusi. Rippmenüü näitab kuni kümmet näidisvormingut, kombineerides omavahel <guilabel
>rahaühiku</guilabel
> ja arvude <guilabel
>negatiivse märgi</guilabel
> määratlused. Soovi korral võib ka asendada arvude <guilabel
>negatiivse märgi</guilabel
> väärtuse sulgudega. </para>

<para
>Rippmenüü <guilabel
>Arvusüsteem</guilabel
>  näitab arvusüsteeme, mida võib rahaliste väärtuste kuvamisel kasutada tavapärase araabia süsteemi asemel Kui valid mõne muu süsteemi kui araabia, kasutatakse seda ainult arvude puhul, mis esinevad koos vastavat süsteemi kasutava keelega (nt. araabia-india arvud araabia keelde tõlgitud rakenduses), kuid mujal kasutatakse endiselt araabia arve. </para>

<para
>Arvesta, et arvurühmade eraldaja, kümnendkohtade eraldaja, kümnendkohtade arv, positiivne ja negatiivne vorming ning arvusüsteem, mida kasutatakse arvude näitamisel, tuleb defineerida eraldi (vt. kaarti <guilabel
>Arvud</guilabel
>). </para>

</sect2>


<sect2 id="locale-calendar">

<title
>Kalender</title>

<para
>Sellel kaardil saab määrata, kuidas esitatakse kalendriteavet. Vaikeväärtused määratakse automaatselt vastavalt varem valitud riigile. </para>

<para
>Rippmenüüs <guilabel
>Kalendrisüsteem</guilabel
> saab valida, millist kalendrisüsteemi kasutatakse kuupäevade esitamisel või sisestamisel. Vaikimisi on selleks sinu määratud riigis kehtiv kalender, enamasti Gregoriuse kalender. Kalendrisüsteemi vahetus muudab ka nädalapäevade rippmenüüsid, asendades sealsed senised väärtused uue kalendrisüsteemi omadega, märgib või vastavalt kalendrisüsteemile eemaldab märke kastist <guilabel
>Meie ajaarvamise kasutamine</guilabel
> ning võib muuta ka valiku <guilabel
>Aasta lühivormi vahemik</guilabel
> väärtust. </para>

<para
>Pane tähele, et siin kasutatav Gregoriuse kalender kujutab endast hübriidi, olles neljapäevani, 4. oktoobrini 1582, Juliuse kalender ning alates reedest, 15. oktoobrist 1582, Gregoriuse kalender, mis jätab kalendrisse kümnepäevase <quote
>augu</quote
>. Me teame, et selline teisendus ei kehti tegelikult kõigi riikide kohta, aga just nii on otsustanud Qt Gregoriuse kalendrit esitada ja me soovime neid selles osas järgida. </para>

<para
>Kui valid Gregoriuse kalendrisüsteemi, muutub aktiivseks ka märkekast <guilabel
>Meie ajaarvamise kasutamine</guilabel
>. Selle märkimisel näidatakse kristliku ajaarvamise (AD/BC) asemel niinimetatud meie ajaarvamist (m.a.j./e.m.a.). Täpsemalt vaata selle kohta kaardil <guilabel
>Kuupäev ja kellaaeg</guilabel
>. </para>

<para
>Valikut <guilabel
>Aasta lühivormi vahemik</guilabel
> kasutatakse ainult juhul, kui kaardil <guilabel
>Kuupäev ja kellaaeg</guilabel
> on määratlustes <guilabel
>Pikk kuupäevavorming</guilabel
> või <guilabel
>Lühike kuupäevavorming</guilabel
> valitud lühike kahearvuline vorming (YY). Aasta lühikese väärtuse, nt 10, sisestamisel peab süsteem tuvastama, millisesse sajandisse see kuulub. Valikuga <guilabel
>Aasta lühivormi vahemik</guilabel
> saabki süsteemile öelda, kuidas sellist aastat tuleks tõlgendada - kas näiteks 50 peaks olema 1950 või 2050. Vahemikku võib määrata igale kalendrisüsteemile eraldi, sest nad kõik kasutavad erinevaid epohhe (algusaega). Näiteks heebrea kalendris on käsil 58. sajand (Gregoriuse kalendri 2010. aasta vastab enam-vähem heebrea kalendri 5771. aastale), nii et selle korral võib vahemik olla 5750 kuni 5850. </para>

<para
>Rippmenüüs <guilabel
>Nädala esimene päev</guilabel
> saab valida, millist nädalapäeva peetakse nädala esimeseks päevaks. Seda väärtust kasutatakse sageli kalendri näitamisel nädalatena. </para>

<para
>Rippmenüüs <guilabel
>Nädala esimene tööpäev</guilabel
> saab valida, millist nädalapäeva peetakse nädala esimeseks tööpäevaks. Seda väärtust kasutatakse sageli kalendri näitamisel nädalatena. </para>

<para
>Rippmenüüs <guilabel
>Nädala viimane tööpäev</guilabel
> saab valida, millist nädalapäeva peetakse nädala viimaseks tööpäevaks. Seda väärtust kasutatakse sageli kalendri näitamisel nädalatena. </para>

<para
>Rippmenüüs <guilabel
>Usulistele vajadustele pühendatud nädalapäev</guilabel
> saab määrata, millisele nädalapäevale langevad regulaarselt usulised kohustused. Seda väärtust kasutatakse sageli kalendri näitamisel nädalatena teatud päevade märkimiseks <quote
>punasena</quote
>. Kui sul ühtegi spetsiaalselt usulistele vajadustele pühendatud nädalapäeva ei ole, võib ka valida võimaluse <parameter
>Puudub</parameter
>. </para>

</sect2>


<sect2 id="locale-datetime">

<title
>Kuupäev ja kellaaeg</title>

<para
>Sellel kaardil saab määrata, kuidas esitatakse kuupäevi ja kellaaegu. Vaikeväärtused määratakse automaatselt vastavalt varem valitud riigile. </para>

<para
>Tekstikastis <guilabel
>Kellaaja vorming</guilabel
> saab sisestada vormingu, milles kellaaegu kuvatakse ja sisestatakse. See koosneb spetsiaalsetest koodidest, mis tähistavad ajaühikuid, ning nende eraldajatest. Koodid on allpool ära toodud. Ajakomponente võib igat moodi kombineerida, aga kindlasti peaks neis alati olema tunnid ja minutid, et aega oleks ikka võimalik sisestada vähegi arusaadaval kujul. Rippmenüü näitab levinumaid ajavorminguid vastavalt sinu valitud keelele. </para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
><parameter
>HH</parameter
> - tunnid 24-tunnises esituses, mis kasutavad kaht numbrit (00-23). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>hH</parameter
> - tunnid 24-tunnises esituses, mis kasutavad üht või kaht numbrit (0-23). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>PH</parameter
> - tunnid 12-tunnises esituses, mis kasutavad kaht numbrit (01-12). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>pH</parameter
> - tunnid 12-tunnises esituses, mis kasutavad üht või kaht numbrit (1-12). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>MM</parameter
> - minutid kahe numbriga (00-59). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>SS</parameter
> - sekundid kahe numbriga (00-59). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>AMPM</parameter
> - kas "e.l." või "p.l." sõltuvalt konkreetsest kellaajast. Keskpäeva käsitletakse kui "p.l." ja keskööd kui "e.l.". See kood oleks väga mõttekas lisada siis, kui kasutad 12-tunniseid koode <parameter
>PH</parameter
> või <parameter
>pH</parameter
>, sest nii saab vältida kahetimõistetavust kellaaja sisestamisel. </para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Kasti <guilabel
>AM sümbol</guilabel
> saab sisestada sümboli, mida kasutatakse kellaaja 12-tunnise esitamise korral lõunaeelse aja näitamiseks või sisestamisel. Rippmenüüs leiab levinumad sümbolid, mida kasutatakse valitud keele korral. </para>

<para
>Kasti <guilabel
>PM sümbol</guilabel
> saab sisestada sümboli, mida kasutatakse kellaaja 12-tunnise esitamise korral lõunajärgset aja näitamiseks või sisestamisel. Rippmenüüs leiab levinumad sümbolid, mida kasutatakse valitud keele korral. </para>

<para
>Tekstikasti <guilabel
>Pikk kuupäevavorming</guilabel
> saab sisestada vormingu, milles kuvatakse või sisestatakse kuupäevi pikal kujul. See koosneb spetsiaalsetest koodidest, mis tähistavad kuupäevakuid, ning nende eraldajatest. Koodid on allpool ära toodud. Kuupäevakomponente võib igat moodi kombineerida, aga kindlasti peaks neis alati olema komponendid, mis võimaldavad päeva unikaalselt tuvastada, näiteks kuu ja kuupäev, et ei tekiks kahetimõistetavust kuupäevade sisestamisel. Kui aastakomponent kasutamata jätta, tarvitatakse parajasti kehtivat aastat. Rippmenüüs leiab levinumad kuupäevavormingud sõltuvalt valitud keelest. </para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
><parameter
>YYYY</parameter
> - aasta nelja numbriga (0000-9999). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>YY</parameter
> - aasta kahe numbriga (00-99). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>MM</parameter
> - kuu kahe numbriga (01-12). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>mM</parameter
> - kuu ühe või kahe numbriga (1-12). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>MONTH</parameter
> - kuu täielik nimetus. </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>SHORTMONTH</parameter
>  - kuu nimetus kolmetähelise lühendina. </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>DD</parameter
> - päev kahe numbriga (01-31). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>dD</parameter
>  - päev ühe või kahe numbriga (1-31). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>WEEKDAY</parameter
> - nädalapäeva täielik nimetus. </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>SHORTWEEKDAY</parameter
> - nädalapäeva nimetus kolmetähelise lühendina. </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>ERAYEAR</parameter
> - aasta ja ajasüsteem kohalikus vormingus (nt. 2000AD). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>SHORTERANAME</parameter
>  - ajasüsteemi nimetus lühendatult (nt AD). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>YEARINERA</parameter
> - ajasüsteemi aasta numbriga (nt 2000). </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>DAYOFYEAR</parameter
> - päeva järjekorranumber aastas. </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>ISOWEEK</parameter
> - ISO nädala järjekorranumber. </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>DAYOFISOWEEK</parameter
> - ISO nädala nädalapäeva järjekorranumber. </para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Tekstikasti <guilabel
>Lühike kuupäevavorming</guilabel
> saab sisestada vormingu, mida kasutatakse kuupäevade kuvamiseks ja sisestamiseks lühikesel kujul. Vorming on üldiselt samasugune nagu <guilabel
>pika kuupäevavormingu</guilabel
> puhul, mistõttu selle juurest leiab ka täpsema kirjelduse. Rippmenüüs leiab levinumad kuupäevavormingud sõltuvalt valitud keelest. </para>

<para
>Rippmenüü <guilabel
>Arvusüsteem</guilabel
>  näitab arvusüsteeme, mida võib kuupäevade ja kellaaegade kuvamisel kasutada tavapärase araabia süsteemi asemel Kui valid mõne muu süsteemi kui araabia, kasutatakse seda ainult arvude puhul, mis esinevad koos vastavat süsteemi kasutava keelega (nt araabia-india arvud araabia keelde tõlgitud rakenduses), kuid mujal kasutatakse endiselt araabia arve. </para>

</sect2>


<sect2 id="locale-other">

<title
>Muud</title>

<para
>Sellel kaardil saab määrata teiste valikute esitamist. Vaikeväärtused määratakse automaatselt vastavalt varem valitud riigile. </para>

<para
>Rippmenüüga <guilabel
>Lehekülje suurus</guilabel
> saab valida uute dokumentide korral vaikimisi kasutatava lehekülje suuruse. Pane tähele, et see ei mõjuta vaikimisi paberi suurust trükkimisdialoogis, mis tuleb kindlaks määrata &kde; Süsteemi seadistuste printerite moodulis. </para>

<para
>Välja <guilabel
>Mõõtesüsteem</guilabel
> rippmenüüga saab valida mõõtesüsteemi, milleks võib olla meetersüsteem või Briti süsteem. </para>

<para
>Rippmenüüga <guilabel
>Baidisuuruse ühikud</guilabel
> saab määrata, millist ühikute süsteemi kasutatakse baitide arvestamisel. Tavapäraselt tähendab <quote
>kilobaidid</quote
> 1024-kordset, mitte meetersüsteemi 1000-kordset ühikut, aga mitte alati ja kõikjal. Segaduse vältimiseks saabki siin süsteemi kindlaks määrata. Võimalikud süsteemid on ära toodud allpool. </para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
><parameter
>IEC ühikute</parameter
> standard on alati 1024-kordne. </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>Meeterühikute</parameter
> standard on alati 1000-kordne. </para
></listitem>
<listitem
><para
><parameter
>JEDEC-i ühikute</parameter
> standard kasutab tavapäraseid ühikuid, mis olid kasutusel &kde; 3.5-s ja mõnes muus operatsioonisüsteemis. </para
></listitem>
</itemizedlist>

</sect2>

</sect1>

</article>