<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
"dtd/kdex.dtd" [
<!ENTITY kappname "&kinfocenter;">
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
<!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
> <!-- change language only here -->
]>

<book lang="&language;">
<bookinfo>
<title
>&infocenter;</title>

<authorgroup>
<author
><firstname
>Michael</firstname
> <surname
>McBride</surname
> <affiliation
><address
>&Mike.McBride.mail;</address
></affiliation>
</author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@smail.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
</authorgroup>


<date
>2010-01-08</date>
<releaseinfo
>&kde; SC 4.4</releaseinfo>

<abstract>
<para
>See käsiraamat  kirjeldab &kde; infokeskust.</para>
</abstract>

<keywordset>
<keyword
>KDE</keyword>
<keyword
>kinfocenter</keyword>
<keyword
>süsteem</keyword>
<keyword
>info</keyword>
<keyword
>moodul</keyword>
</keywordset>

</bookinfo>

<chapter id="introduction">
<title
>&infocenter;</title>

<para
>&infocenter; pakub ühte kohta koondatuna lihtsat ja arusaadavat ülevaadet sinu süsteemist ja töökeskkonnast. </para>

<para
>Infokeskus koosneb paljudest moodulitest. Iga moodul on omaette rakendus, kuid infokeskus organiseerib need kõik mugavalt ühte kasutajaliidesesse. </para>

<para
>Järgmine osa käsitleb infokeskuse enda kasutamist. Individuaalsete moodulite kohta vaata palun osa <link linkend="module"
>vaikimisi infokeskuse moodulid</link
> </para>

<sect1 id="information-center-starting">
<title
>&infocenter;e käivitamine</title>

<para
>&infocenter;t saab käivitada kolmel moel: </para>

<orderedlist>
<listitem>
<para
>Valides paneeli rakenduste käivitajast <menuchoice
><guimenu
>Rakendused</guimenu
><guisubmenu
>Süsteem</guisubmenu
><guimenuitem
>Infokeskus</guimenuitem
></menuchoice
>. </para>
</listitem>
<listitem>
<para
>Vajutades <keycombo action="simul"
>&Alt;<keycap
>F2</keycap
></keycombo
>. See avab &krunner;i. Kirjuta sinna <userinput
><command
>kinfocenter</command
></userinput
> ja vajuta nuppu &Enter;. </para>
</listitem>

<listitem>
<para
>Käsu <command
>kinfocenter &amp;</command
> võib sisestada suvalisele käsureale. </para>
</listitem>
</orderedlist>

<para
>Kõik kolm meetodit on võrdväärsed ning annavad ühesuguse tulemuse. </para>

</sect1>

<sect1 id="information-center-screen">
<title
>&infocenter;e ekraan</title>

<para
>Infokeskust käivitades näed kolmeks osaks jagatud akent. </para>

<screenshot>
  <screeninfo
>&infocenter;e ekraan</screeninfo>
  <mediaobject>
  <imageobject>
    <imagedata fileref="kinfocenter.png" format="PNG"/>
  </imageobject>
  <textobject>
    <phrase
>&infocenter;e ekraan</phrase>
  </textobject>
  </mediaobject>
</screenshot>

<para
>Ülal asub tööriistariba. See lubab kiiresti pääseda ligi enamikule &infocenter;e võimalustele: eksport, teave aktiivse mooduli kohta, abimenüü. </para>

<para
>Vasakul asub veerg, mille ülaosas on filtriväli. Seal saab valida, millist moodulit soovid uurida. Eri <acronym
>KCM</acronym
> moodulite vahel liikumiseks klõpsa hiire vasaku nupuga puuvaates. Samuti võib <acronym
>KCM</acronym
> moodulite vahel liikuda noolteklahvide abil, sel juhul saab mooduli valida klahvile &Enter; vajutades. Siis ilmub moodul nähtavale infokeskuse akna peapaneelil. Mõned puuvaate elemendid on kategooriad, mida saab avada ja sulgeda samuti hiire vasaku nupuga klõpsates või klahviga &Enter;. Nii näed kategooria alla kuuluvad mooduleid. Moodulite nimekirjal võib klõpsata ka hiire parema nupuga, millisel juhul näeb järgmisi valikuid:  <itemizedlist>
  <listitem
><para
><guimenuitem
>Keri kõik kokku</guimenuitem
>: kerib puu kokku, näidates ainult tipptaseme mooduleid ja kategooriaid.</para
></listitem>
  <listitem
><para
><guimenuitem
>Keri kõik lahti</guimenuitem
>: kerib puu lahti ja näitab kõiki mooduleid.</para
></listitem>
  <listitem
><para
><guimenuitem
>Puhasta otsing</guimenuitem
>: see eemaldab kõik filtrid, mida oled moodulite nimekirjale otsingukasti abil rakendanud.</para
></listitem>
</itemizedlist>
</para>

<para
>Põhipaneel aga näitabki süsteemi teavet valitud mooduli kohta. </para>

<!--
<para>
In this example, we are running &kde; 2.99, we started &infocenter;
as user <systemitem class="username"
>adridg</systemitem
>, the computer is
named <systemitem class="systemname"
>aramis</systemitem
>, it is a
FreeBSD system, Version 4.4-RELEASE, on a Pentium.
</para
> -->

</sect1>

<!--*****************************************************************-->


<sect1 id="info-center-menus">
<title
>&infocenter;e tööriistariba</title>

<para
>Järgnevas osas kirjeldatakse lühidalt iga tööriistariba elemendi tähendust. </para>
<sect2 id="info-center-export-file">
<title
>Nupp <guimenu
>Eksport</guimenu
> </title>
<para
>Ekspordinupp lubab eksportida teavet aktiivsest infomoodulist, kui moodul seda võimaldab. Klõps ekspordinupule avab failidialoogi, kus saab valida faili asukoha. </para>

</sect2>

<sect2 id="info-center-module-help">
<title
>Nupp <guimenu
>Mooduli abi</guimenu
> </title>
<para
>See nupp avab KDE abikeskuse aktiivse infomooduli kohta käiva dokumentatsiooniga. </para>
</sect2>

<sect2 id="info-center-menu-help">
<title
>Menüü <guimenu
>Abi</guimenu
> nupp</title>
&help.menu.documentation; </sect2>

</sect1>
<sect1 id="info-center-exiting">
<title
>&kde; infokeskusest väljumine</title>

<para
>Infokeskusest saab väljuda kahel moel: </para>
<itemizedlist>
<listitem>
<para
>Klahvikombinatsiooniga <keycombo action="simul"
>&Ctrl;<keycap
>Q</keycap
></keycombo
>. </para>
</listitem>

<listitem>
<para
>Klõpsuga infokeskust ümbritseva raami nupul <guiicon
>Sulge</guiicon
>.</para>
</listitem>
</itemizedlist>
</sect1>
</chapter>

<!--*****************************************************************-->

<chapter id="module">
<title
>&infocenter;e vaikimisi moodulid</title>

<!--****************************************-->

<sect1 id="kcm_infosummary">
<title
>Kokkuvõtte infomoodul</title>

<para
>Kokkuvõtte infomoodul annab kiiresti ülevaate olulisest teabest. Moodulil on kolm kategooriat: <acronym
>OS</acronym
>-is teave, <acronym
>CPU</acronym
> teave ja kõvaketta teave. </para>
<note
><para
>Igas kategoorias võib olla mitu teabekasti.</para
></note>

<sect2 id="osbox">
<title
><acronym
>OS</acronym
>-i infokast</title>
<para>
<screenshot>
<screeninfo
><acronym
>OS</acronym
>-i infokasti pilt</screeninfo>
  <mediaobject>
    <imageobject>
      <imagedata fileref="os_block.png" format="PNG"/>
    </imageobject>
      <textobject>
      <phrase
><acronym
>OS</acronym
>-i infokast</phrase>
    </textobject>
  </mediaobject>
</screenshot>
</para
><para
><acronym
>OS</acronym
>-i infokast sisaldab järgmist teavet: </para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
><guilabel
>OS-i versioon</guilabel
>: edastab teavet operatsioonisüsteemi kohta, milles KDE infokeskus töötab.</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>KDE SC versioon</guilabel
>: KDE tarkvarakogu versioon, millega KDE infokeskus kompileeriti.</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Masinanimi</guilabel
>: arvuti masinanimi, milles KDE infokeskus töötab.</para
></listitem>
</itemizedlist>

</sect2>
<sect2 id="cpubox">

<title
><acronym
>CPU</acronym
> infokast</title>
<para>
<screenshot>
<screeninfo
><acronym
>CPU</acronym
> infokasti pilt</screeninfo>
  <mediaobject>
    <imageobject>
      <imagedata fileref="pro_block.png" format="PNG"/>
    </imageobject>
      <textobject>
      <phrase
><acronym
>CPU</acronym
> infokast</phrase>
    </textobject>
  </mediaobject>
</screenshot>
</para
><para
><acronym
>CPU</acronym
> infokast sisaldab järgmist teavet: </para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
><guilabel
>Protsessor</guilabel
>: sinu protsessorile tootja antud nimi.</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Protsessori number</guilabel
>: sinu <acronym
>CPU</acronym
> <acronym
>ID</acronym
> number alates nullist.</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Protsessori maks. kiirus</guilabel
>: protsessori maksimaalne kiirus.</para
></listitem>
</itemizedlist>

</sect2>

<sect2 id="hdbox">
<title
>Kõvaketta infokast</title>
<para>
<screenshot>
<screeninfo
>Kõvaketta infokasti pilt</screeninfo>
  <mediaobject>
    <imageobject>
      <imagedata fileref="sto_block.png" format="PNG"/>
    </imageobject>
      <textobject>
      <phrase
>Kõvaketta infokast</phrase>
    </textobject>
  </mediaobject>
</screenshot>
</para
><para
>Kõvaketta infokast sisaldab järgmist teavet: </para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
><guilabel
>Seadme nimi</guilabel
>: kõvakettale tootja antud nimi.</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Salvesti suurus</guilabel
>: sinu kõvaketta suurus. </para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Siin</guilabel
>: siin, mida sinu kõvaketas kasutab.</para
></listitem>
</itemizedlist>
</sect2>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="kcm_memory">
<title
>Mäluinfo moodul</title>

<para
>See moodul näitab hetke mälukasutust. Seda uuendatakse pidevalt ja nii võib sellest olla kasu teatud rakenduste käivitamisel probleemide tuvastamiseks.</para>

<sect2 id="memory-intro">
<title
>Mälutüübid</title>

<para
>Esimene asi, mida tuleks silmas pidada, on tõik, et eksisteerib kaht tüüpi <quote
>mälu</quote
>, mida operatsioonisüsteem ja selle raames töötavad rakendused kasutada saavad.</para>

<para
>Esimene tüüp on füüsiline mälu. See on mälu, mis paikneb arvutikarbi sees mälukiipidel. See on <acronym
>RAM</acronym
> (lühend, mis tähendab muutmälu, inglise keeles Random Access Memory), mille sa ostsid juba koos arvutiga.</para>

<para
>Teine tüüp on virtuaalne või saalemälu. See mälublokk kujutab endast tegelikult osa kõvakettast. Operatsioonisüsteem reserveerib endale osa kõvakettast, mis kannab nimetust <quote
>saaleala</quote
>. Operatsioonisüsteem võtab virtuaalmälu (ehk saaleala) kasutusele, kui tal füüsilist mälu napib. Põhjus, miks seda nimetatakse <quote
>saalemäluks</quote
>, seisab selles, et operatsioonisüsteem võtab osa andmeid, mida tema hinnangul sul mõnda aega vaja ei lähe, ja salvestab need kettal reserveeritud alale. Seejärel võtab operatsioonisüsteem kasutusele uued andmed, mida sa parajasti rohkem vajad, aga kui sul peaks vanu andmeid vaja minema, on need samuti saadaval, <quote
>saalides</quote
> sel moel edasi-tagasi. Virtuaal- ehk saalemälu ei ole nii kiire kui füüsiline mälu, seepärast püüab operatsioonisüsteem hoida andmeid (eriti sagedamini kasutatavaid andmeid) füüsilises mälus.</para>

<para
>Kogumälu koosneb füüsilise ja virtuaalse mälu summast.</para>

</sect2>

<sect2 id="memory-use">
<title
>Mäluinfo moodul</title>

<para
>See aken on jagatud põigiti ülemiseks ja alumiseks pooleks.</para>

<para
>Ülemine osa näitab füüsilise mälu hulka, vaba füüsilist mälu, jagatud mälu ja puhvrimälu.</para>

<para
>Kõik neli väärtust on toodud ära nii baitide kui megabaitidena ( 1 megabait võrdub veidi enam kui 1 000 000 baidiga).</para>

<para
>Alumises osas on näha kolm graafikut: </para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
><guilabel
>Mälu kokku</guilabel
> (füüsilise ja virtuaalse mälu summa).</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Füüsiline mälu</guilabel
></para
></listitem>
<listitem
><para
>Virtuaalmälu ehk <guilabel
>saaleala</guilabel
>.</para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Roheline piirkond tähistab vaba ja punane kasutusel olevat ala.</para>

<tip
><para
>Mõlema mälutüübi täpsed väärtused ei ole eriti olulised ning need ka muutuvad pidevalt. Kui sa seda lehekülge silmitsed, jälgi trende.</para>

<para
>Kas arvutil on piisavalt vaba mälu (rohelist ala)? Kui mitte, võiksid suurendada saaleala või lisada füüsilist mälu.</para>

<para
>Kui su arvuti tundub olevat aeglane, vaata, kas füüsiline mälu on otsakorral ja lisaks sellele tundub ka kõvaketas pidevalt töötavat. Kui see on nii, on ilmne, et sul ei jagu füüsilist mälu ja arvuti tugineb tugevasti aeglasemale virtuaalmälule ka sagedamini kasutatavate andmete puhul. Füüsilise mälu suurendamine aitab märgatavalt parandada arvuti töökiirust.</para
></tip>

</sect2>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="devinfo">
<title
>Seadmete infomoodul</title>

<para
>Seadmete teabe moodul näitab kõiki asjakohaseid seadmeid, mida sinu <acronym
>PC</acronym
> sisaldab. Sel on kolm sektsiooni: seadmete näitaja, teabepaneel ning parajasti valitud seadme <acronym
>UDI</acronym
> loetelu.</para>
<sect2 id="devlist">
<title
>Seadmeloend</title>
<para
>Seadmete näitaja näitab puuna kõiki seadmeid, mida sinu <acronym
>PC</acronym
>-st leiti. Põhikirjed puu alguses on seadmekategooriad, mille kõigi seadmete nägemiseks tee kategooria nimel vasakklõps. Kategooria sulgemiseks tee samuti kategooria nimel vasakklõps. Seadme teabe nägemiseks tee näitajas seadmel klõps ning teave ilmub nähtavale paremal teabepaneelis. Seadmete näitajas paremklõpsu tehes saab kasutada järgmisi valikuid: </para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
><guimenuitem
>Keri kõik kokku</guimenuitem
>: kerib puu kokku, näidates ainult põhikategooriaid.</para
></listitem>
<listitem
><para
><guimenuitem
>Keri kõik lahti</guimenuitem
>: kerib puu lahti ja näitab kõiki alamseadmeid.</para
></listitem>
<listitem
><para
><guimenuitem
>Näita kõiki seadmeid</guimenuitem
>: näitab kõiki kategooriaid sõltumata sellest, kas kategoorias on seadmeid või mitte.</para
></listitem>
<listitem
><para
><guimenuitem
>Näita saadaolevaid seadmeid</guimenuitem
>: näitab ainult kategooriaid, milles leidub seadmeid.</para
></listitem>
</itemizedlist>
<para
>Vaikimisi on puu kokku keritud ning näidatakse ainult saadaolevaid seadmeid. Palun pane tähele, et seadmeloendis näidatud seadmed ei pruugi olla kõik sinu PC-s olevas seadmed - siin näeb ainult seadmeid, mille on tuvastanud Solid.</para>
<para
>Seadmete näitaja võib näidata järgmisi seadmeid:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
>Protsessorid: sinu arvuti <acronym
>CPU</acronym
>-d.</para
></listitem>
<listitem
><para
>Salvestid: seadmed, mida kasutatakse sinu <acronym
>PC</acronym
> failide ja andmete salvestamiseks.</para
></listitem>
<listitem
><para
>Võrguliidesed: seadmed, mis võimaldavad ühineda võrguga või teiste <acronym
>PC</acronym
>-dega.</para
></listitem>
<listitem
><para
>Heliliidesed: seadmed, mis võimaldavad sinu <acronym
>PC</acronym
>-l esitada heli. Need jagunevad vastavalt heliarhitektuurile kahte kategooriasse: <acronym
>ALSA</acronym
> ja <acronym
>OSS</acronym
>.</para
></listitem>
<listitem
><para
>Videoseadmed: seadmed, mis võimaldavad näha videovooge. </para
></listitem>
<listitem
><para
>Jadaseadmed: seadmed, mis on ühendatud sinu PC jadaporti.</para
></listitem>
<listitem
><para
>Kiipkaardiseadmed: kiipkaartide lugejad. </para
></listitem>
<listitem
><para
>Digitaalvideo edastamise seadmed: seadmed, mis kasutavad digitaaltelevisiooni avatud standardeid.</para
></listitem>
<listitem
><para
>Seadme nupud: nupud, mis esinevad sinu <acronym
>PC</acronym
>-l või välistel seadmetel. </para
></listitem>
<listitem
><para
>Akud: sülearvutiga ühendatud akud. </para
></listitem>
<listitem
><para
><acronym
>AC</acronym
> ehk toiteadapterid: seadmed, mis tekivad <acronym
>AC</acronym
> ehk toiteadapteri ühendamisel. </para
></listitem>
<listitem
><para
>Multimeedia mängijad: seadmed, mis esitavad meediafaile, näiteks muusikamängijad. </para
></listitem>
<listitem
><para
>Kaameraseadmed: <acronym
>PC</acronym
>-ga ühendatud digitaalkaamerad.</para
></listitem>
</itemizedlist>
<note>
<para
>Videoseadmete hulka ei kuulu sinu videokaardi adapter.</para>
</note>
</sect2>
<sect2 id="infopanel">
<title
>Infopaneel</title>
<para
>Teabepaneelil näidatakse seadme valimisel selle kohta käivat teavet. Esimesed kaks kirjet on alati järgmised:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
><guilabel
>Toode</guilabel
>: seadme nimi.</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Tootja</guilabel
>: seadme tootja nimi.</para
></listitem>
</itemizedlist>
<para
>Ülejäänud teabepaneeli kirjed sõltuvad valitud seadmest. Neil on hõlpsasti mõistetavad nimetused. Nimetusi saab valida ja kopeerida.</para>
<note>
<para
>Solid tavaliselt ei edasta teavet protsessori <quote
>maksimumkiiruse</quote
> ja <quote
>toetatud käsustiku</quote
> kohta.</para>
</note>
<note>
<para
>Seadmeloendi ülemkategooriad ei näita mingit teavet.</para>
</note>
</sect2>
<sect2 id="udilabel">
<title
><acronym
>UDI</acronym
> teave</title>
<para
>Teabepaneeli all näidatakse valitud seadme <acronym
>UDI</acronym
>. See kujutab endast seadme unikaalset identifikaatorit. Seda on võimalik valida ja kopeerida.</para>
</sect2>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="interrupts">
<title
>Katkestusnõuete (<abbrev
>IRQ</abbrev
>) infomoodul</title>

<para
>See lehekülg näitab infot kasutusel olevate katkestusjuhtmete ja neid kasutavate seadmete kohta.</para>

<para
><acronym
>IRQ</acronym
> on riistvaraline juhe, mida <acronym
>PC</acronym
>-des kasutavad (<acronym
>ISA</acronym
> siini) seadmed, näiteks klaviatuur, modem, helikaart &etc;, katkestussignaalide saatmiseks protsessorile, millega antakse teada, et seade on valmis andmeid saama või saatma. Õnnetuseks on i386 arhitektuuri (<acronym
>PC</acronym
>) puhul mitmesuguste <acronym
>ISA</acronym
> seadmete vahel jagada vaid kuusteist <acronym
>IRQ</acronym
>-d (0-15).</para>

<para
>Paljud riistvaraprobleemid saavad alguse <acronym
>IRQ</acronym
> konfliktidest, kui kaks seadet püüab kasutada sama <acronym
> IRQ</acronym
>-d või kui tarkvara on valesti seadistatud kasutama teistsugust <acronym
>IRQ</acronym
>-d kui see, mille jaoks seade tegelikult on seadistatud.</para>

<note
><para
>See, mida siin täpselt näha saab, sõltub süsteemist. Mõnes süsteemis ei ole veel võimalik näidata infot <acronym
>IRQ</acronym
>-de kohta.</para
></note>

<para
>&Linux; puhul hangitakse info failist <filename class="directory"
>/proc/interrupts</filename
>, mis on kättesaadav ainult siis, kui pseudofailisüsteem <filename class="directory"
>/proc</filename
> on kompileeritud kernelisse.</para>

<para
>Esimene veerg näitab <acronym
>IRQ</acronym
> numbrit. Teises veerus on katkestuste arv alates masina viimasest käivitamisest. Kolmas veerg näitab katkestuse tüüpi. Neljandas veerus seisab katkestusjuhet kasutav seade.</para>

<para
>Kasutaja ei saa sellel leheküljel midagi muuta.</para>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="dma">
<title
><acronym
>DMA</acronym
> kanalite infomoodul</title>

<para
>See lehekülg näitab infot <acronym
>DMA</acronym
> kanalite (otsemällupöördus, inglise keeles Direct Memory Access) kohta. <acronym
>DMA</acronym
> kanal on otseühendus, mis võimaldab seadmetel andmeid mäluga vahetada ilma protsessorit kaasamata. Tüüpiliselt on i386 arhitektuuriga süsteemil (<acronym
>PC</acronym
>) kaheksa <acronym
>DMA</acronym
> kanalit (0-7). </para>

<note
> <para
>See, mida siin täpselt näidatakse, sõltub süsteemist. Mõnes süsteemis ei ole veel võimalik näidata infot <acronym
>DMA</acronym
> kanalite kohta. </para
> </note>

<para
>&Linux; puhul hangitakse info failist <filename class="devicefile"
>/proc/dma</filename
>, mis on kättesaadav ainult siis, kui pseudofailisüsteem <filename class="directory"
>/proc</filename
> on kompileeritud kernelise. </para>

<para
>Näha on loend kõigist parajasti registreeritud (<acronym
>ISA</acronym
> siin) <acronym
>DMA</acronym
> kanalitest, mis on kasutusel. Esimene veerg näitab <acronym
>DMA</acronym
> kanalit, teine seadet, mis kanalit kasutab. </para>

<para
>Kasutamata <acronym
>DMA</acronym
> kanaleid ei näidata. </para>

<para
>Kasutaja ei saa sellel leheküljel midagi muuta. </para>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="kcmview1394">
<title
>IEEE 1394 seadmete infomoodul</title>

<para
>IEEE 1394 liides, tuntud ka kui <trademark
>FireWire</trademark
>, on kiire side ja isokroonse reaalajas andmete edastamise järjestiksiini liidese standard.</para>

<para
>Moodulis esitatud loend toob ära kõik IEEE 1394 siiniga ühendatud seadmed ning võimaldab siini lähtestada klõpsuga nupule <guibutton
>Lähtesta 1394 siin</guibutton
></para>

<para
>Loendi veergude tähendus on järgmine:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
><guilabel
>Nimi</guilabel
>: pordi või sõlme nimi, arv võib muutuda iga siini lähtestamisega</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>GUID</guilabel
>: 64-bitine sõlme GUID</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Kohalik</guilabel
>: märgitud, kui sõlm on sinu arvuti IEEE 1394 port</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>IRM</guilabel
>: märgitud, kui sõlm suudab toimida isokroonse ressurssihaldurina</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>CRM</guilabel
>: märgitud, kui sõlm suudab toimida tsüklijuhina</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>ISO</guilabel
>: märgitud, kui sõlm toetab isokroonset edastust</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>BM</guilabel
>: märgitud, kui sõlm võib toimida siinihaldurina</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>PM</guilabel
>: märgitud, kui sõlm võib toimida energiahaldurina</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Acc</guilabel
>: sõlme tsüklikella täpsus vahemikus 0 kuni 100</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Kiirus</guilabel
>: sõlme kiirus</para
></listitem>
<listitem
><para
><guilabel
>Tootja</guilabel
>: seadme tootja</para
></listitem>
</itemizedlist>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="kcm_pci">
<title
><acronym
>PCI</acronym
> siini ja paigaldatud <acronym
>PCI</acronym
> kaartide infomoodul</title>

<para
>See lehekülg näitab infot <acronym
>PCI</acronym
> siini ja paigaldatud <acronym
>PCI</acronym
> kaartide ning teiste seadmete kohta, mis kasutavad välisseadmeühenduse (<acronym
>PCI</acronym
>, inglise keeles Peripheral Component Interconnect) siini.</para>

<note
><para
>See, mida täpselt näha on, sõltub süsteemist. Mõnes süsteemis ei ole veel võimalik esitada infot <acronym
>PCI</acronym
> kohta.</para
> </note>

<para
>&Linux; puhul hangitakse info failist <filename class="devicefile"
>/proc/pci</filename
>, mis on kättesaadav ainult siis, kui pseudofailisüsteem <filename class="directory"
>/proc</filename
> on kompileeritud kernelisse. Näidatakse kõiki <acronym
>PCI</acronym
> seadmeid, mis tuvastati kerneli initsialiseerimise ajal, ning nende seadistust.</para>

<para
>Iga kirje algab siini, seadme ja funktsiooni numbriga.</para>
<para
>Kasutaja ei saa sellel leheküljel midagi muuta.</para>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="ioports">
<title
>Sisend/väljundportide infomoodul</title>

<para
>See lehekülg näitab infot I/O portide kohta.</para>

<para
>I/O pordid on mäluaadressid, mida protsessor kasutab otsesuhtluseks seadmega, mis saatis talle katkestussignaali.</para>

<para
>Käskude või andmete vahetus protsessori ja seadme vahel leiab aset seadme I/O pordi aadressi vahendusel, mis on kuueteistkümnendsüsteemis number. Kaks seadet ei saa jagada üht ja sama I/O porti. Paljud seadmed kasutavad mitut I/O pordi aadressi, mis väljendub kuueteistkümnendarvude vahemikuna. </para>

<note
><para
>Info, mida siin näha on, sõltub süsteemist. Mõnes süsteemis ei ole veel võimalik näidata infot I/O portide kohta.</para
></note>

<para
>&Linux; puhul hangitakse info failist <filename class="devicefile"
>/proc/ioports</filename
>, mis on kättesaadav ainult siis, kui pseudofailisüsteem <filename class="devicefile"
>/proc</filename
> on kompileeritud kernelisse. Näidatakse kõiki parajasti registreeritud kasutusel olevaid I/O portide piirkondi.</para>

<para
>Esimene veerg on I/O port (või I/O portide vahemik), teine veerg näitab seadet, mis neid I/O porte kasutab.</para>

<para
>Kasutaja ei saa sellel leheküljel midagi muuta.</para>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="scsi">
<title
><acronym
>SCSI</acronym
> liidese infomoodul</title>

<para
>See lehekülg näitab infot niinimetatud väikearvuti süsteemiliidese (<acronym
>SCSI</acronym
>, inglise keeles Small Computers Systems Interface) ja sellega seotud <acronym
>SCSI</acronym
> seadmete kohta.</para>

<note
><para
>See, mida täpselt näha on, sõltub süsteemist. Mõnes süsteemis ei ole veel võimalik esitada infot <acronym
>SCSI</acronym
> kohta.</para
></note>

<para
>&Linux; puhul hangitakse info failist <filename class="devicefile"
>/proc/scsi</filename
>, mis on kättesaadav ainult siis, kui pseudofailisüsteem <filename class="directory"
>/proc</filename
> on kompileeritud kernelisse. Näidatakse kõiki kernelile tuntud <acronym
>SCSI</acronym
> seadmeid.</para>

<para
>Seadmed on sorteeritud vastavalt masinale, kanalile ja <acronym
>ID</acronym
> numbrile.</para>

<para
>Kasutaja ei saa sellel leheküljel midagi muuta.</para>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="kcmusb">
<title
><acronym
>USB</acronym
> kontrolleri ja <acronym
>USB</acronym
> seadmete infomoodul</title>

<para
>See moodul võimaldab näha seadmeid, mis on ühendatud <acronym
>USB</acronym
> siini(de)ga.</para>

<para
>See moodul on puhtinformatiivne, siin ei saa midagi muuta.</para>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="smbstatus">
<title
>Samba oleku infomoodul</title>

<para
>Samba ja <acronym
>NFS</acronym
> oleku monitor on rakenduste <command
>smbstatus</command
> ja <command
>showmount</command
> kasutajaliides. Smbstatus annab teada parajasti olemasolevatest Samba-ühendustest ning kuulub Samba töövahendite paketti, mis rakendab <acronym
>SMB</acronym
> (inglise keeles Session Message Block) protokolli (tuntud ka NetBIOS või LanManager protokolli nimetuse all).</para>

<para
>Selle protokolli abil võib pakkuda printeri- või kettajagamisteenust võrgus, kus on ka mitmesuguste &Microsoft; &Windows; variantidega masinaid.</para>

<para
>Käsk <command
>showmount</command
> on osa tarkvarapaketist <acronym
>NFS</acronym
>. <acronym
>NFS</acronym
> tähendab võrgufailisüsteem (inglise keeles Network File System) ning see on &UNIX; traditsiooniline viis jagada katalooge võrgus. Antud juhul analüüsitakse käsku <command
>showmount</command
> <option
>-a localhost</option
>. Mõnes süsteemis asub showmount kataloogis <filename class="directory"
>/usr/sbin</filename
>, sa võiksid kontrollida, kas showmount asub ikka su otsinguteel.</para>

<sect2 id="smb-exports">
<title
>Välja jagatud</title>

<para
>Sellel leheküljel näed pikka nimekirja, mis näitab sinu masina Samba ja <acronym
>NFS</acronym
> ressursside parajasti aktiivseid ühendusi. Esimene veerg näitab, kas ressurss on Samba (<acronym
>SMB</acronym
>) või <acronym
>NFS</acronym
> tüüpi. Teises veerus on ressursi nimetus, kolmandas kaugmasina nimi, mis seda kasutab. Ülejäänud veerud käivad ainult Samba ressursside kohta.</para>

<para
>Neljandas veerus on ressurssi pruukiva kasutaja <abbrev
>ID</abbrev
>. Pane tähele, et see ei pruugi olla sama, mis antud kasutaja &UNIX; <abbrev
>ID</abbrev
>. Samad sõnad kehtivad järgmise veeru kohta, kus on näidatud kasutaja grupi <abbrev
>ID</abbrev
>.</para>

<para
>Iga ühendust mõne sinu ressursiga haldab konkreetne protsess (<command
>smbd</command
>) ning järgmine veerg näitabki <command
>smbd</command
> protsessi <abbrev
>ID</abbrev
>-d (<acronym
>pid</acronym
>). Kui sa protsessi tapad, katkeb kasutaja ühendus sinuga. Kui kaugkasutaja töötab &Windows; taga, luuakse pärast protsessi tapmist kohe uus ühendus, nii et kasutaja ei pruugi katkestust tähelegi panna.</para>

<para
>Viimane veerg näitab, kui palju faile on kasutajal parajasti avatud. Siin näed ainult seda, kui palju faile on avatud just <emphasis
>hetkel</emphasis
>, mitte aga seda, kui palju on juba kopeeritud, varem avatud &etc;</para>

</sect2>

<sect2 id="smb-imports">
<title
>Külge ühendatud</title>

<para
>Siin näed, millised muude masinate Samba ja <acronym
>NFS</acronym
> ressursid on ühendatud sinu süsteemi. Esimene veerg näitab, kas tegemist on Samba või <acronym
>NFS</acronym
> ressursiga, teine selle nime ja kolmas kohta, kuhu see on ühendatud.</para>

<para
>Peaksid nägema ühendatud <acronym
>NFS</acronym
> ressursse &Linux; puhul (see on testitud) ning tõenäoliselt ka &Solaris; korral (see on testimata).</para>

</sect2>

<sect2 id="smb-log">
<title
>Logi</title>

<para
>See lehekülg näitab kohaliku samba logifaili sisu. Lehekülge avades on nimekiri tühi. Kui vajutad nupule <guibutton
>Värskenda</guibutton
>, loetakse samba logifail ja näidatakse tulemus. Kontrolli, kas samba logifail sinu süsteemis asub tõesti kohas, mis on näidatud ülemisel real. Kui see paikneb kusagil mujal või on tal teistsugune nimi, saad seda siin parandada. Pärast muudatuste tegemist tuleb taas vajutada nuppu <guibutton
>Värskenda</guibutton
>.</para>

<para
>Samba logib oma tegevusi vastavalt logitasemele (vaata <filename
>smb.conf</filename
>). Kui see on 1, logib samba ainult siis, kui keegi sinu masinaga ühendust võtab või ühenduse katkestab. Kui see on 2, logitakse ka faili avamine ja sulgemine. Kui logitase on suurem kui 2, logitakse veel rohkem infot.</para>

<para
>Kui tunned huvi, kes sinu masinat kasutab ja milliseid faile, võiksid määrata logitasemeks 2 ning regulaarselt luua uue samba logifaili (&eg; seadistada <command
>cron</command
> iga nädal liigutama samba logifaili mõnda muusse kataloogi või midagi sellist). Muidu võib samba logifail lihtsalt liiga suureks paisuda.</para>

<para
>Nimekirja all oleva nelja märkekastiga saad otsustada, milliseid sündmusi nimekirjas näidatakse. Tulemuste nägemiseks on vaja vajutada nuppu <guibutton
>Värskenda</guibutton
>. Kui samba logitase on liiga madal, ei pruugi sa üldse midagi näha.</para>

<para
>Veeru päisele klõpsates saab nimekirja sortida selle veeru järgi.</para>

</sect2>
<sect2 id="smb-statistics">
<title
>Statistika</title>

<para
>Sellel leheküljel saab filtreerida kolmanda lehekülje sisu.</para>

<para
>Oletame, et väli <guilabel
>Sündmus</guilabel
> (mitte nimekirjas) on määranguga <userinput
>Ühendus</userinput
>, väli <guilabel
>Teenus/Fail</guilabel
> <userinput
>*</userinput
>, väli <guilabel
>Host/Kasutaja</guilabel
> <userinput
>*</userinput
> ning märkekastid <guilabel
>Põhjalikuma teenuseinfo näitamine</guilabel
> ja <guilabel
>Põhjalikuma hostiinfo näitamine</guilabel
> märkimata.</para>

<para
>Kui vajutad nüüd nupule <guibutton
>Otsi</guibutton
>, näed, kui tihti on masin <literal
>*</literal
> (&ie; suvaline masin) avanud ühenduse ressursile <literal
>*</literal
> (&ie; suvalisele ressursile). Nüüd märgi <guilabel
>Põhjalikuma hostiinfo näitamine</guilabel
> ja vajuta uuesti nuppu <guibutton
>Otsi</guibutton
>. Võid näha iga masina kohta, mis sobib määratlusega <literal
>*</literal
>, kui palju ühendusi on ta avanud.</para>

<para
>Vajuta nüüd nuppu <guibutton
>Eemalda tulemused</guibutton
>.</para>

<para
>Vali välja <guilabel
>Sündmus</guilabel
> määranguks Faili lugemine ning märgi ära kast <guilabel
>Põhjalikuma teenuseinfo näitamine</guilabel
>. Vajuta nuppu <guibutton
>Otsi</guibutton
>.</para>

<para
>Nüüd näed, kui sageli on iga faili kasutatud. Kui märgid ka kasti <guilabel
>Põhjalikuma hostiinfo näitamine</guilabel
>, näed, kui sageli on milline masin millist faili avanud.</para>

<para
>Sisestamist võimaldavatel ridadel <guilabel
>Teenus/Fail</guilabel
> ja <guilabel
>Host/Kasutaja</guilabel
> võib kasutada metamärke <literal
>*</literal
> ja <literal
>?</literal
> täpselt samamoodi, nagu neid kasutatakse käsureal. Regulaaravaldisi kasutada ei saa.</para>

<para
>Veeru päisel klõpsates saab sorteerida nimekirja selle veeru järgi. Nii saad kontrollida, millist faili on kõige enam avatud või milline kasutaja on kõige enam faile avanud või mida iganes.</para>

</sect2>


<sect2 id="smb-stat-author">
<title
>Osa autor</title>

<para
>Mooduli autoriõigus 2000: Michael Glauche ja &Alexander.Neundorf; &Alexander.Neundorf.mail;</para>

<para
>Algupärandi kirjutas Michael Glauche</para>

<para
>Praegune hooldaja on &Alexander.Neundorf; &Alexander.Neundorf.mail;</para>

<itemizedlist>
<title
>Kaasautorid</title>
<listitem
><para
>Teisendus KDE juhtimiskeskuse apletiks:</para>
<para
>&Matthias.Hoelzer-Kluepfel; &Matthias.Hoelzer-Kluepfel.mail;</para
></listitem>
<listitem
><para
><classname
>K3Process</classname
>i kasutamine popeni asemel ja hulganisi vigade kontrolli:</para>
<para
>&David.Faure; &David.Faure.mail;</para
></listitem>
<listitem
><para
>Teisendus kcmodule'iks, lehekülgede 2,3,4 lisamine, veaparandused:</para>
<para
>&Alexander.Neundorf; &Alexander.Neundorf.mail;</para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Dokumentatsiooni autoriõigus 2000: &Alexander.Neundorf; &Alexander.Neundorf.mail;</para>

<para
>Dokumentatsiooni teisendas docbook-vormingusse &Mike.McBride; &Mike.McBride.mail;</para>

<para
>Tõlge eesti keelde: Marek Laane <email
>bald@smail.ee</email
></para
> 

</sect2>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="nic">
<title
>Võrguliideste infomoodul</title>

<para
>See lehekülg näitab teavet arvutisse paigaldatud võrguliideste kohta. </para>

<note
><para
>See, milline teave täpselt näha on, sõltub süsteemist. Mõnes süsteemis ei ole sellist teavet veel võimalik esitada.</para
></note>

<para
>Kasutaja ei saa sellel leheküljel midagi muuta.</para>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="opengl">
<title
>OpenGL infomoodul</title>

<para
>Käesoleval leheküljel näeb infot paigaldatud <acronym
>OpenGL</acronym
> kohta. OpenGL ("Open Graphics Library" ehk avatud graafikateek) on paljudel platvormidel töötav riistvarast sõltumatu 3D graafika liides. </para>

<para
><acronym
>GLX</acronym
> on OpenGL-i X Window süsteemiga siduv kiht.</para>

<para
><acronym
>DRI</acronym
> (otserenderduse infrastruktuur, Direct Rendering Infrastructure) võimaldab OpenGL-ile riistvaralise kiirenduse. Selleks peab olema 3D kiirendusega videokaart ja korrektselt seadistatud draiver.</para>
 

<para
>Rohkem infot leiab OpenGL ametlikult veebileheküljelt <ulink url="http://www.opengl.org"
>http://www.opengl.org</ulink
>. </para>
</sect1>

<!--****************************************-->

<sect1 id="xserver">
<title
>X'i serveri infomoodul</title>

<para
>Sellelt ekraanilt leiab kasulikku infot X'i serveri ja X'i praeguse seansi kohta.</para>

<para
>Moodulit avades näed mõningat infot. Akna vasak pool kujutab endast infopuud, mille mõnel elemendil eelneb nimetusele plussmärk. Sellel klõpsates avab vastava pealdisega seonduv <quote
>alammenüü</quote
>. Miinusmärgil klõpsates alammenüü varjub.</para>

<para
>Akna paremal pool on toodud iga vasakul esitatud parameetri väärtused.</para>

<para
>Siin esitatud info sõltub sinu seadistustest.</para>

<note
><para
>Mõne seadistuse korral ei ole võimalik mõningaid või ka kõiki parameetreid esitada.</para
></note>

<para
>Selles menüüs ei ole võimalik ühtegi väärtust muuta, see on puhtinformatiivse otstarbega.</para>
</sect1>

<!--****************************************-->

</chapter>

<chapter id="credits">
<title
>Autorid ja litsents</title>

<para
>&infocenter;</para>
<para
>Rakenduse autoriõigus 1997-2001: &infocenter;e arendajad</para>
<para
>Kaasautorid:</para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>Matthias Hoelzer-Kluepfel &Matthias.Hoelzer-Kluepfel.mail;</para
></listitem>
<listitem
><para
>&Matthias.Elter; &Matthias.Elter.mail;</para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Dokumentatsiooni <trademark class="copyright"
>autoriõigus 2000: Michael McBride</trademark
> &Mike.McBride.mail;</para>

<para
>Kaasautorid:</para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>&Paul.Campbell; &Paul.Campbell.mail;</para
></listitem>
<listitem
><para
>&Helge.Deller; &Helge.Deller.mail;</para
></listitem>
<listitem
><para
>&Mark.Donohoe;</para
></listitem>
<listitem
><para
>&Patrick.Dowler;</para
></listitem>
<listitem
><para
>&Duncan.Haldane; <email
>duncan@kde.org</email
></para
></listitem>
<listitem
><para
>&Steffen.Hansen; <email
>stefh@mip.ou.dk</email
></para
></listitem>
<listitem
><para
>Matthias Hoelzer-Kluepfel &Matthias.Hoelzer-Kluepfel.mail;</para
></listitem>
<listitem
><para
>Martin Jones &Martin.R.Jones.mail;
></para
></listitem>
<listitem
><para
>&Jost.Schenck; &Jost.Schenck.mail;</para
></listitem>
<listitem
><para
>&Jonathan.Singer; &Jonathan.Singer.mail;</para
></listitem>
<listitem
><para
>&Thomas.Tanghus; &Thomas.Tanghus.mail;</para
></listitem>
<listitem
><para
>&Krishna.Tateneni; &Krishna.Tateneni.mail;</para
></listitem>
<listitem
><para
>Ellis Whitehead <email
>ewhitehe@uni-freiburg.de</email
></para
></listitem>

</itemizedlist>

<para
>Tõlge eesti keelde: Marek Laane <email
>bald@smail.ee</email
></para
> 
&underFDL; &underGPL; </chapter>

</book>
<!--
Local Variables:
mode: sgml
End:
-->