<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" "dtd/kdex.dtd" [
  <!ENTITY kappname "&kalgebra;">
  <!ENTITY package "kdeedu">
  
  <!ENTITY commands SYSTEM "commands.docbook">
  
  <!ENTITY % addindex "IGNORE">
  <!ENTITY % Estonian  "INCLUDE">
]>

<book lang="&language;">

<bookinfo>
<title
>&kalgebra; käsiraamat</title>

<authorgroup>
<author
><firstname
>Aleix</firstname
> <surname
>Pol</surname
> <affiliation
> <address
>&Aleix.Pol.mail;</address>
</affiliation>
</author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@smail.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
</authorgroup>

<copyright>
<year
>2007</year>
<holder
>&Aleix.Pol;</holder>
</copyright>

<legalnotice
>&FDLNotice;</legalnotice>


<date
>2010-09-22</date>
<releaseinfo
>0.10 (&kde; 4.5)</releaseinfo>

<abstract>
<para
>&kalgebra; on matemaatikakalkulaator, mille aluseks on MathML märkekeel. Praegu suudab rakendus sooritada lihtsamaid MathML tehteid (aritmeetika- ja loogikatehted) ning kuvada 2D ja 3D diagramme. &kalgebra; kasutamiseks ei ole MathML tundmine vajalik. </para>
</abstract>

<keywordset>
<keyword
>KDE</keyword>
<keyword
>kdeedu</keyword>
<keyword
>diagramm</keyword>
<keyword
>matemaatika</keyword>
<keyword
>2D</keyword>
<keyword
>3D</keyword>
<keyword
>mathML</keyword>
</keywordset>

</bookinfo>

<chapter id="introduction"
> 
<title
>Sissejuhatus</title
> 
<para
>&kalgebra; on MathML-põhine diagrammide kalkulaator. Ehkki esialgu oli rakendus orienteeritud ainiti MathML-ile, on nüüd selle kasutamine võimalik ka väga väikeste matemaatikateadmistega.</para
> 

<screenshot>
<screeninfo
>&kalgebra; peaaken</screeninfo>
	<mediaobject>
	  <imageobject>
	    <imagedata fileref="kalgebra-main-window.png" format="PNG"/>
	  </imageobject>
	    <textobject>
	    <phrase
>&kalgebra; peaaken</phrase>
	  </textobject>
	</mediaobject>
</screenshot>

<para
>&kalgebra; peaaken koosneb mitmest kaardist: <guilabel
>Konsool</guilabel
>, <guilabel
>2D graafik</guilabel
>, <guilabel
>3D graafik</guilabel
> ja <guilabel
> Sõnaraamat</guilabel
>. Nende all asub sisestusväli, kuhu saab kirjutada funktsiooni või teha arvutusi. </para>

<para
>Ühised menüüvalikud kaartidel <guilabel
>Konsool</guilabel
>, <guilabel
>2D graaf</guilabel
> ja <guilabel
>3D graaf</guilabel
>:</para>

<variablelist>

<varlistentry>
<term
><menuchoice
><shortcut
><keycombo action="simul"
>&Ctrl; <keycap
>N</keycap
></keycombo
></shortcut
> <guimenu
>Seanss</guimenu
><guimenuitem
>Uus</guimenuitem
> </menuchoice
></term>
<listitem
><para
>Avab uue &kalgebra; akna.</para
></listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><menuchoice
><shortcut
><keycombo action="simul"
>&Ctrl; <keycap
>Q</keycap
></keycombo
></shortcut
> <guimenu
>Seanss</guimenu
><guimenuitem
>Välju</guimenuitem
> </menuchoice
></term>
<listitem
><para
>Lõpetab rakenduse töö.</para
></listitem>
</varlistentry>

</variablelist>

</chapter>

<chapter id="syntax">
<title
>Süntaks</title>

<para
>Soovi korral mõista, kuidas kõik töötab, tuleb kõigepealt teadmiseks võtta, et meie sisestatu teisendatakse MathML-i, ehkki selle tundmine ei ole kuidagi kohustuslik. Üldiselt on süntaks rajatud nii-öelda tavamõistusele, nii et kasutamine ei tohiks kellelegi üle jõu käia. Rakenduse loomisel on hoolikalt silmas peetud Maxima ja Maple süntaksi, mistõttu need sarnanevadki päris palju.</para>
<para
>Nimekiri praegu kasutada olevatest tehetest:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
>+ - * / : liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine.</para
> </listitem>
<listitem
><para
>^, **: astendamine, kasutada võib mõlemat viisi. Samuti võib kasutada Unicode ² märki. Astmemärkide abil saab ka juurida, näiteks nii: a**(1/b)a</para
></listitem>
<listitem
><para
>-&gt; : lambda. Nii saab määrata funktsiooni piiratud muutuja.</para
></listitem>
<listitem
><para
>x=a..b : seda saab kasutada vajaduse korral määrata kindlaks vahemik (piiratud muutuja+ülemraja+alamraja). See tähendab, et x on vahemikud a kuni b.</para
></listitem>
<listitem
><para
>() : sellega saab määrata kõrgema prioriteedi.</para
></listitem>
<listitem
><para
>abc(parameetrid) : funktsioonid. Kui parser leiab funktsiooni, kontrollib ta, kas abc on operaator. Kui jah, siis nii seda käsitletaksegi, kui ei, siis võetakse seda kui kasutaja funktsiooni.</para
></listitem>
<listitem
><para
>:= : definitsioon. Nii saab defineerida muutuja väärtuse. Saab teha selliseid asju nagu x:=3, x:=y, kus y on defineeritud või defineerimata, või ümbermõõt:=r->2*pi*r. </para
></listitem>
<listitem
><para
>? : tükiti (piecewise) tingimuse definitsioon. Sel moel saab &kalgebra;s defineerida tingimuslikke tehteid. Kui lisame tingimuse '?' ette, kasutatakse seda tingimust ainult siis, kui see on tõene, kui leitakse '?' ilma tingimuseta, lisatakse see viimasena. Näide: kui on tõene kui a iga asukohas Näide: piecewise { x=0 ? 0, x=1 ? x+1, ? x**2 } </para
></listitem>
<listitem
><para
>{ } : MathML konteiner. Nii saab defineerida konteineri. Peamiselt on sellest kasu tükiti tehete puhul. </para
></listitem>
<listitem
><para
>= &gt; &gt;= &lt; &lt;= : väärtuste võrdlejad vastavalt võrdse, suurema, suurema või võrdse, väiksema ning väiksema või võrdse jaoks</para
></listitem>
</itemizedlist>
<para
>Võib tekkida küsimus, milleks peaks üldse MathML-i peale mõtlema? Vastus on lihtne: nii saab kasutada selliseid fuktsioone nagu cos(), sin() või muid trigonomeetrilisi funktsioone, sum() or product(). Pole vahet, mis tüüpi see on. Kasutada saab plus(), times() ja kõike muud, millel on oma operaator. Võimalikud on ka tõeväärtustega funktsioonid, nii et kasutada saab ka sellist asja nagu or(1,0,0,0,0).</para>

</chapter>

<chapter id="using-console">
<title
>Konsooli kasutamine</title>
<para
>&kalgebra; konsooli saab kasutada kalkulaatorina. Siin on olemas deklareeritud muutujate loend. Topeltklõpsuga neil näeb dialoogi, kus saab muuta nende väärtust. Iga avaldise sisestamisel, muudetakse muutuja "ans" väärtust vastavalt viimasele tulemusele.</para>

<para
>Näited:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
>sin(pi)</para
></listitem>
<listitem
><para
>k:=33</para
></listitem>
<listitem
><para
>sum(k*x : x=0..10)</para
></listitem>
<listitem
><para
>f:=p->p*k</para
></listitem>
<listitem
><para
>f(pi)</para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Menüükirjed:</para>

<variablelist>

<varlistentry>
<term
><menuchoice
><shortcut
><keycombo action="simul"
>&Ctrl; <keycap
>L</keycap
></keycombo
></shortcut
> <guimenu
>Konsool</guimenu
><guimenuitem
>Laadi skript</guimenuitem
> </menuchoice
></term>
<listitem
><para
>Käivitab järgemööda failis antud juhised. Sellest on abi, kui on vaja defineerida teeke või taastada varasemat tegevust.</para
></listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><menuchoice
><shortcut
><keycombo action="simul"
>&Ctrl; <keycap
>G</keycap
></keycombo
></shortcut
> <guimenu
>Konsool</guimenu
><guimenuitem
>Salvesta skript</guimenuitem
> </menuchoice
></term>
<listitem
><para
>Salvestab juhised, mida oled alates seansi algusest sisestanud, et neid saaks uuesti kasutada. Loob tekstifailid, mida saab vajaduse korral hõlpsasti parandada suvalises tekstiredaktoris, näiteks Kates.</para
></listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><menuchoice
><shortcut
><keycombo action="simul"
>&Ctrl; <keycap
>S</keycap
></keycombo
></shortcut
> <guimenu
>Konsool</guimenu
><guimenuitem
>Ekspordi logi</guimenuitem
> </menuchoice
></term>
<listitem
><para
>Salvestab logi koos kõigi tulemustega HTML-failina, mida saab trükkida või avaldada.</para
></listitem>
</varlistentry>

</variablelist>

</chapter>

<chapter id="two-D-graphs">
<title
>2D graafikud</title>
<para
>Uue 2D graafiku lisamiseks &kalgebra;s tuleb avada kaart <guilabel
>2D graafik</guilabel
> ja klõpsata uue funktsiooni lisamiseks <guilabel
>Lisa</guilabel
>. Seejärel saab nähtavale ilmunud sisestuskasti kirjutada vajaliku funktsiooni.</para>

<sect1 id="two-D-syntax">
<title
>Süntaks</title>
<para
>Kui soovid kasutada tüüpilist f(x) funktsiooni, ei ole seda tingimata vaja määrata, aga kui soovid f(y) või polaarfunktsiooni, peab lisama tõkestatud muutujatena y-> ja q->.</para>

<para
>Näited:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
>sin(x)</para
></listitem>
<listitem
><para
>x²</para
></listitem>
<listitem
><para
>y->sin(y)</para
></listitem>
<listitem
><para
>q->3*sin(7*q)</para
></listitem>
<listitem
><para
>t->vector{sin t, t**2}</para
></listitem>
</itemizedlist>
<para
>Kui oled funktsiooni sisestanud, klõpsa <guibutton
>OK</guibutton
> ja näedki graafikut peaaknas.</para>

</sect1>

<sect1 id="two-D-features">
<title
>Võimalused</title>
<para
>Samasse vaatesse saab paigutada mitu graafikut. Kasuta lihtsalt nuppu <guilabel
>Lisa</guilabel
>. Igale graafikule võib anda oma värvi.</para>

<para
>Vaadet saab hiirega suurendada ja liigutada. Hiirerattaga saab suurendada ja vähendada. Samuti võib hiire vasaku nupuga valida piirkonnaga, mida siis näidatakse suurendatult. Vaadet saab liigutada nooleklahvidega.</para>

<para
>Nupule <guilabel
>Nimekiri</guilabel
> klõpsates saab ilmuvas nimekirjas &HPNga; klõpsates funktsiooni peita või eemaldada.</para>

<para
>Menüüs <guimenu
>2D graafik</guimenu
> leiab järgmised valikud:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
>Alusvärgu näitamine või peitmine</para
></listitem>
<listitem
><para
>Proportsioonide säilitamine suurendamisel/vähendamisel</para
></listitem>
<listitem
><para
>Suurendamine (<keycombo action="simul"
>&Ctrl;<keycap
>+</keycap
></keycombo
>) ja vähendamine (<keycombo action="simul"
>&Ctrl;<keycap
>-</keycap
></keycombo
>)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Graafiku salvestamine pildina (<keycombo action="simul"
>&Ctrl;<keycap
>S</keycap
></keycombo
>)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Vaate algse suurenduse lähtestamine</para
></listitem>
<listitem
><para
>Graafiku eraldusvõime valimine</para
></listitem>
</itemizedlist>
</sect1>

</chapter>

<chapter id="three-D-graphs">
<title
>3D graafikud</title>

<para
>3D graafiku loomiseks &kalgebra;s tuleb avada kaart <guilabel
>3D graafik</guilabel
>, mille allosas on sisestusväli, kuhu saab kirjutada funktsiooni. Z ei ole veel defineeritav, praegu toetab &kalgebra; ainult implitsiitseid 3D graafikuid, mis sõltuvad ainult x-ist ja y-st, näiteks (x,y)->x*y, kus z=x*y.</para>

<para
>Näited:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
>sin(x)*sin(y)</para
></listitem>
<listitem
><para
>x/y</para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Vaadet saab hiirega suurendada ja vähendada ning liigutada. Hiirerattaga saab suurendada ja vähendada. Kui hoida all &HPN; ja liigutada hiirt, saab graafikut pöörata.</para>

<para
>Nool vasakule ja paremale pööravad graafikut Z-telje ümber, nool üles ja alla ümber vaate rõhttelje.</para>

<para
>Menüüs <guimenu
>3D graafik</guimenu
> leiab järgmised valikud:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
>Läbipaistvuse lubamine või keelamine</para
></listitem>
<listitem
><para
>Graafiku salvestamine pildina (<keycombo action="simul"
>&Ctrl;<keycap
>S</keycap
></keycombo
>)</para
></listitem>
<listitem
><para
>Vaate algse suurenduse lähtestamine</para
></listitem>
<listitem
><para
>Graafiku esitamine punktide, joonte või ühtlasena</para
></listitem>
</itemizedlist>


</chapter>

<chapter id="dictionary">
<title
>Sõnaraamat</title>

<para
>Sõnaraamat sisaldab kõiki &kalgebra;s saadaolevaid tehteid. Väga mõistlik on sõnaraamatus üle kontrollida, milleks mõnda tehet kasutada saab ja kui palju parameetreid funktsioonid vajavad.</para>
</chapter>

&commands;

<chapter id="credits">
<title
>Autorid ja litsents</title>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>Rakenduse autoriõigus 2005-2009: &Aleix.Pol;</para>
</listitem>
</itemizedlist>

<para
>Dokumentatsiooni autoriõigus 2007: &Aleix.Pol; &Aleix.Pol.mail; </para>

<para
>Tõlge eesti keelde: Marek Laane <email
>bald@smail.ee</email
></para
> 
&underFDL; &underGPL; </chapter>


<appendix id="installation">
<title
>Paigaldamine</title>

<sect1 id="getting-kapptemplate">
<title
>&kalgebra; hankimine</title>
&install.intro.documentation; </sect1>

<sect1 id="compilation">
<title
>Kompileerimine ja paigaldamine</title>
&install.compile.documentation; </sect1>

</appendix>
&documentation.index; 
</book>

<!--
Local Variables:
mode: sgml
sgml-minimize-attributes:nil
sgml-general-insert-case:lower
sgml-indent-step:0
sgml-indent-data:nil
End:
-->