<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" 
"dtd/kdex.dtd" [
  <!ENTITY kappname "&ksysguard;">
  <!ENTITY package "kdebase">
  <!ENTITY % addindex "IGNORE">
  <!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
> <!-- change language only here -->
]>

<book lang="&language;">
<bookinfo>
<title
>&ksysguard;i käsiraamat</title>

<authorgroup>
<author
>&Chris.Schlaeger;&Chris.Schlaeger.mail; </author>

<othercredit role="developer"
>&John.Tapsell; &John.Tapsell.mail; </othercredit>

<othercredit role="developer"
>&Chris.Schlaeger;&Chris.Schlaeger.mail; </othercredit>

<othercredit role="developer"
>&Tobias.Koenig;&Tobias.Koenig.mail; </othercredit>

<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@starman.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
</authorgroup>

<copyright>
<year
>2000</year>
<holder
>&Chris.Schlaeger;</holder>
</copyright>

<legalnotice
>&FDLNotice;</legalnotice>

<date
>2010-10-24</date>
<releaseinfo
>&kde; 4.5</releaseinfo>

<abstract
><para
>&ksysguard; on võrguvalmidusega protsessihaldur ja süsteemi jälgija.</para
></abstract
> 

<keywordset>
<keyword
>KDE</keyword>
<keyword
>KSysGuard</keyword>
<keyword
>protsesside jälgija</keyword>
<keyword
>jõudluse jälgija</keyword>
<keyword
>süsteemi jälgija</keyword>
<keyword
>top</keyword>
<keyword
>ps</keyword>
</keywordset>
</bookinfo>

<chapter id="introduction">
<title
>Sissejuhatus</title>

<para
>&ksysguard; on &kde; protsessihaldur ja koormuse jälgija. </para>
<para
>See kasutab kliendi-serveri arhitektuuri, mis võimaldab nii kohalike kui ka võrgumasinate jälgimist. Graafiline kasutajaliides pruugib hangitava info esitamiseks niinimetatud sensoreid. Sensor võib näidata lihtsalt mingit väärtust või ka keerulisemat, näiteks tabelisse vormindatud infot. Iga tüüpi info kohta näidatakse üht või enamat ekraani. Ekraanid on organiseeritud töölehtedele, mida saab üksteisest sõltumatult salvestada ja avada. Nii ei ole &ksysguard; pelgalt protsessihaldur, vaid ka võimas vahend, millega kontrollida kas või suurt serveriparki.</para>

</chapter>

<chapter id="usingtheksysguard">
<title
>&ksysguard;i kasutamine</title>

<sect1 id="getting-started">
<title
>Alustamine</title>

<para
>&ksysguard;i saab käivitada rakenduste käivitaja menüü abil alammenüüs <menuchoice
> <guimenu
>Rakendused</guimenu
><guisubmenu
>Süsteem</guisubmenu
></menuchoice
> oleva kirjega <guimenuitem
>Süsteemi jälgija</guimenuitem
>. Seda saab käivitada ka terminalis käsuga <command
>ksysguard</command
>.</para>

<para
>&ksysguard;i peaaken koosneb menüüribast, lisavõimalusena tööriistaribast ja olekuribas ning tööalast. Kohandatud töölehed näitavad ka sensorite brauserit. </para>
<!--
<para
>Download, Save, Import tabs</para>
-->
<para
>Vaikimisi näitab &ksysguard; kaht töölehte: <guilabel
>protsessitabel</guilabel
> ja <guilabel
>süsteemi koormus</guilabel
>. <guilabel
>Protsessitabel</guilabel
> toob ära töötavad protsessid ja võimaldab kasutajal neid juhtida. Korraga võib valida ja juhtida ka mitut protsessi. <guilabel
>Süsteemi koormus</guilabel
>e tööleht näitab süsteemi kasutamise graafikuid: <guilabel
>protsessori ajalugu</guilabel
>, <guilabel
>mälu ja saalemälu ajalugu</guilabel
> ning <guilabel
>võrguajalugu</guilabel
>. </para>

<para
>Vaikeseadistusest piisab kogemusteta kasutajale küllaga süsteemi tagasihoidlikuks haldamiseks. Kogenumal kasutajal või näiteks suure arvutipargi süsteemiadministraatoril on vajadused teistsugused. Võimalikult paljude kasutajate rahuldamiseks on &ksysguard; äärmiselt kohandatav ja paindlik.</para>
</sect1>

<sect1 id="process-controller">
<title
>Protsessitabel</title>

<para
>Protsessitabel näitab nimekirjana süsteemis käivaid protsesse. Nimekirja saab sortida iga veeru järgi, vajuta selleks lihtsalt soovitud veeru pealdist. </para>

<para
><guilabel
>Mis see on?</guilabel
> abi veerupäistel näitab lisateavet veerus kuvatavate väärtuste kohta.</para>

<para
>Nimekirjavaates olevate protsesside kontekstimenüüst leiab mõned lisatoimingud, näiteks prioriteedi muutmine, signaalide saatmine protsessile, lülitumine rakenduse aknasse, üksikasjaliku mäluteabe kuvamine ja protsessi tapmine.</para>

<para
>Nimekiri näitab iga protsessi kohta järgmist infot. Palun pea siiski silmas, et mitte igas operatsioonisüsteemis ei ole kõik omadused tarvitusel.</para>

<table>
<title
>Protsessitabeli vaikimisi veerud</title>
<tgroup cols="2">
<tbody>
<row>
<entry
><guilabel
>Nimi</guilabel
></entry>
<entry
>Protsessi käivitanud täitmisfaili nimi</entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>Kasutajanimi</guilabel
></entry>
<entry
>Kasutaja, kellele see protsess kuulub</entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>CPU %</guilabel
></entry>
<entry
>Protsessi aktiivne protsessori kasutus jagatud masina protsessorituumade arvuga</entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>Mälu</guilabel
></entry>
<entry
><para
>Reaalse füüsilise mälu maht, mida protsess ise kasutab; see on ligilähedaselt sama protsessi privaatse mälukasutusega.</para>
<para
>Selle hulka ei käi saalemälu ega jagatud teekide koodi suurus.</para>
<para
>Enamasti on see kõige parem võimalus hinnata programmi mälukasutust.</para
></entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>Jagatud mälu</guilabel
></entry>
<entry
>See on protsessi jagatud teekide kasutatava reaalse füüsilise mälu ligikaudne maht. Seda mälu jagavad kõik antud teeki kasutavad protsessid.</entry>
</row>
</tbody>
</tgroup>
</table>

<table>
<title
>Protsessitabeli lisaveerud</title>
<tgroup cols="2">
<tbody>
<row>
<entry
><guilabel
>PID</guilabel
></entry>
<entry
>Protsessi tuvastav unikaalne protsessi <abbrev
>ID</abbrev
>.</entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>TTY</guilabel
></entry>
<entry
>Terminal, kus see protsess töötab</entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>Viisakus</guilabel
></entry>
<entry
>Prioriteet, millega protsess töötab. Tavalise planeerija korral jääb see vahemikku 19 (väga viisakas, väikseim prioriteet) kuni -19 (kõrgeim prioriteet). </entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>CPU aeg</guilabel
></entry>
<entry
>Kasutaja ja süsteemi koguaeg, mille kestel protsess on töötanud, kujul minutid:sekundid</entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>IO lugemine</guilabel
></entry>
<entry
>Loetud baitide arv. <guilabel
>Näidatavaid ühikuid</guilabel
> ja <guilabel
>näidatavat teavet</guilabel
> saab muuta veerupäise kontekstimenüü abil.</entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>IO kirjutamine</guilabel
></entry>
<entry
>Kirjutatud baitide arv <guilabel
>Näidatavaid ühikuid</guilabel
> ja <guilabel
>näidatavat teavet</guilabel
> saab muuta veerupäise kontekstimenüü abil.</entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>Virtuaalne suurus</guilabel
></entry>
<entry
>See on protsessi kasutatav virtuaalse mälu maht, kaasa arvatud jagatud teegud, graafikamälu, failid kettal ja nii edasi. Sellel arvul pole peaaegu mingit tähtsust. Kontekstimenüüga saab valida <guilabel
>näidatavad ühikud</guilabel
>.</entry>
</row>
<row>
<entry
><guilabel
>Käsk</guilabel
></entry>
<entry
>Käsk, millega protsess käivitati</entry>
</row>
</tbody>
</tgroup>
</table>

<para
>Tabeli ülaosas paikneb kolm juhtelementi, mida kirjeldame nüüd vasakult paremale.</para>

<sect2 id="thekillbutton">
<title
>Lõpeta protsessid</title>

<para
>Kui oled valinud ühe või enam protsessi, võid nupu <guibutton
>Lõpeta protsess</guibutton
> abil need maha tappa. Protsessidele saadetakse signaal <errorcode
>SIGKILL</errorcode
>, mis põhjustab nende töö viivitamatu lõpetamise. Kui tapetavates rakendustes on salvestamata andmeid, lähevad need kaotsi, nii et seda nuppu tasuks pruukida ettevaatlikult.</para>
</sect2>

<sect2 id="the-filter-bar">
<title
>Filtririba</title>

<para
>Siin saab määrata, milliseid protsesse näidatakse. Filtreerimiseks kasutatav tekst võib olla täielikult või osaliselt sobiv protsessi <guilabel
>nime</guilabel
>, <guilabel
>käsu</guilabel
> või <guilabel
>akna nimega</guilabel
>. Samuti võib see onn <guilabel
>kasutajanimi</guilabel
> või protsessi <abbrev
>ID</abbrev
> (arv).</para>

</sect2>

<sect2 id="the-process-filter">
<title
>Protsessifilter</title>

<para
>Protsessifiltrit saab kasutada tabelis näidatavate protsesside arvu piiramiseks. Selle abil saab eemaldada vaatest protsessid, mille vastu sa huvi ei tunne. Praegu on võimalik näidata <guilabel
>kõiki protsesse</guilabel
> ühtlase loendina või puuvaates, ainult <guilabel
>süsteemseid protsesse</guilabel
>, ainult <guilabel
>kasutaja protsesse</guilabel
>, ainult <guilabel
>oma protsesse</guilabel
> või <guilabel
>ainult programme</guilabel
>.</para>

<para
>Puuvaade on mõeldud näitama töötavate protsesside suhteid. Teise protsessi poolt käivitatud protsessi nimetatakse alamprotsessiks. Puu kujutab endast elegantset meetodit näidata sellist ülema-alama suhet. Kõigi protsesside eellane on <emphasis
>init</emphasis
>.</para>

<para
>Kui sind ei huvita mingi protsessi alamprotsessid, võid klõpsata ülemprotsessi kõrval vasakul pool asuvat väikest kasti ning puuharu sulgub. Uue klõpsuga saab selle taas avada.</para>

<note
><para
><guilabel
>Protsessitabeli</guilabel
> saab avada &krunner;ist, kasutades nuppu <guibutton
>Näita süsteemi tegevust</guibutton
>, või globaalse kiirklahviga <keycombo action="simul"
>&Ctrl;&Esc;</keycombo
>. Protsessitabelit näidatakse aknas nimega <guilabel
>Süsteemi tegevus</guilabel
>. </para
></note>
</sect2>

</sect1>

<sect1 id="the-workspace">
<title
>Tööala</title>

<para
>Tööala on jagatud töölehtedeks. Uue töölehe loomiseks vali menüüst <guimenu
>Fail</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Uus kaart...</guimenuitem
> Ilmub dialoog, kus saad määrata töölehe nime, mõõtmed ja värskendamise intervalli. Töölehe eemaldamiseks vali menüüst <guimenu
>Fail</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Sulge kaart</guimenuitem
>. Kõik muudatused salvestatakse töölehefaili. Kui töölehte ei ole varem salvestatud, palutakse sul sellele nimi anda. Töölehed koosnevad alusvõrgule paigutatud lahtritest.</para>

<para
>Igas lahtris võib olla üks või enam sensorit. Lahtri saab täita sensorit sensorite brauserist sinna lohistades. Kui seda tüüpi sensori puhul on võimalik rohkem kui üks esitusviis, ilmub hüpikmenüü, kust on võimalik valida meelepärane esitusviis. Sensoreid saab neid sensorite brauserist juba olemasolevale ekraanile lohistades aina juurde lisada.</para>

<para
>Töölehti saab seadistada, valides menüüst <guimenu
>Vaade</guimenu
> käsu <guimenuitem
>Kaardi omadused</guimenuitem
>. Ilmuvas dialoogis saab määrata mõõtmed ja värskendamise intervalli.</para>
<!-- TimerSettings.cc not build in 4.4
This update interval is
used by all displays of the worksheet, which has the <guilabel
>use update
interval of worksheet</guilabel
> set in its timer configuration dialog.</para>
-->
<!--not in 4.4
<para
>The entry <guimenuitem
>Configure Style</guimenuitem
> of the
<guimenu
>Settings</guimenu
> menu gives you the possibility to configure the
global style attributes and apply them to the current active worksheet.</para>
-->
<para
>Vaateid saab seadistada, kui klõpsata neil hiire parema nupuga. Ilmuvas hüpikmenüüs saab valida, kas soovid muuta vaate omadusi, või eemaldada selle töölehelt.</para>

<sect2 id="the-sensor-browser">
<title
>Sensorite brauser</title>
<para
>Sensorite brauser kujutab endast &ksysguard;i lisaomadust. Selle kasutamiseks tuleb kõigepealt avada menüü <guimenu
>Fail</guimenu
> ja luua uus tööleht. Seda näidatakse alati, kui valitakse kohandatud tööleht.</para>
<para
>Sensorite brauser näitab registreeritud masinaid ja nende sensoreid puuvaates. Harude avamiseks klõpsa nende ees oleval kastikesel. Iga sensor jälgib süsteemi kindlat väärtust.</para>
</sect2>

<sect2 id="line-graph">
<title
>Joongraafik</title>

<para
>Joongraafik näitab ühe või enama sensori olekut ajas. Kui näidatakse mitut sensorit, on väärtused esitatud erinevate värvidega. Kui vaade on piisavalt suur, näidatakse alusvõrku, mis annab aimu väärtuse suurusest esitatavatel ajahetkedel. Vaikimisi on sisse lülitatud automaatse piirkonna režiim, nii et minimaalsed ja maksimaalsed väärtused määratakse automaatselt. Vahel võib sul tekkida soov või vajadus kasutada fikseeritud minimaalseid ja maksimaalseid väärtusi. Sellisel juhul tühista automaatse piirkonna režiim ning määra oma väärtused omaduste dialoogis.</para>
</sect2>

<sect2 id="digital-display">
<title
>Digitaalvaade</title>

<para
>Tester esitab sensori väärtused arvulisel kujul. Omaduste dialoogis saab määrata alumise ja ülemise limiidi. Kui vahemik ületatakse, võtab vaade alarmi värvi.</para>
</sect2>

<sect2 id="bargraph">
<title
>Ribagraafik</title>

<para
>Ribagraafik näitab sensori väärtusi tantsiskleva ribana. Omaduste dialoogis saab määrata väärtustepiirkonna miinimum- ja maksimumväärtuse ning ülemise ja alumise limiidi. Kui vahemik ületatakse, omandab ekraan alarmivärvi.</para>
</sect2>

<sect2 id="sensorlogger">
<title
>Logimine faili</title>

<para
>Sensorite logija ei näita üldse väärtusi, vaid logib need faili, pannes kaasa kuupäeva ja kellaaja. Iga sensori puhul saab omaduste dialoogis määrata ülemise ja alumise limiidi. Kui vahemik ületatakse, omandab kirje sensoritabelis alarmivärvi.</para>
</sect2>

<sect2 id="partition-table">
<title
>Partitsioonitabel</title>

<para
><guilabel
>Partitsioonikasutuse</guilabel
> puhul näidatakse spetsiaalselt sensortabelit, mis esitab teavet kõigi ühendatud partitsioonide kohta.</para>
</sect2>

<sect2 id="connectingtootherhosts">
<title
>Ühendumine teiste masinatega</title>

<para
>Uue masinaga ühendusevõtmiseks kasuta menüü <guimenu
>Fail</guimenu
> käsku <guimenuitem
>Jälgi võrgumasinat...</guimenuitem
> Ilmub dialoog, kus saad sisestada masina nime, millega soovid ühendust võtta. Nime all saad valida ühenduse tüübi. Vaikimisi on selleks turvaline shell <application
>ssh</application
>. Kuid selleks võib olla ka kaugshell <application
>rsh</application
>, deemon või kohandatud käsk. Ühenduse loomiseks klõpsa nupul <guibutton
>OK</guibutton
>. Veidi hiljem ilmub uus masin sensorite brauserisse ja sa võid lehitseda saadaolevate sensorite nimekirja.</para>

<!--para
>To disconnect from a host, select the host in the sensor browser and
choose <guimenuitem
>???</guimenuitem
> from the
context menu. If you still have sensors in use, the display
frames will be grayed and the displays won't update any longer.</para-->

<para
>Ühenduse loomiseks peab olema uuel masinal paigaldatud rakendus <application
>ksysguardd</application
>, mida saab käivitada kahes režiimis.</para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term
>deemonirežiim</term>
<listitem>
<para
><application
>ksysguardd</application
> on võimalik käivitada alglaadimise ajal <guilabel
>deemon</guilabel
>irežiimis, lisades argumendina <parameter
>-d</parameter
>. Sellisel juhul tuleb <application
>ksysguard</application
>i ühendusedialoogis valida deemonirežiim. Selle ühendustüübi puudujäägiks on asjaolu, et protsessi ei saa tappa ega tema viisakuse astet muuta <guilabel
>protsessitabelis</guilabel
>, samuti ei ole võimalik üle võrgu käivat andmevahetust krüptida. Seepärast ei ole deemonirežiim soovitatav.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>shellirežiim</term>
<listitem>
<para
>Selles režiimis käivitab <application
>ksysguardd</application
>i ühendusevõtmise ajal <application
>ksysguard</application
>. Et see võimalik oleks, peab see asuma sinu otsinguteel (<envar
>PATH</envar
>). Õnnetuseks ei viita ssh sinu failile <filename
>.profile</filename
>, mistõttu tavapärane otsingutee (<envar
>PATH</envar
>) määratlus ei ole kasutatav. Ssh kasutab selle asemel vaikeotsinguteed (<envar
>PATH</envar
>), näiteks <parameter
>/bin:/usr/bin</parameter
>. Kuna on väga tõenäoline, et &kde; ei ole mitte sellistesse kataloogidesse paigaldatud, tuleb sul luua oma kodukataloogi üks fail või seda vähemalt uuendada. See fail kannab nime <filename
>environment</filename
> ja peab asuma peidetud kataloogis <filename
>.ssh</filename
>. Vaata lähemalt <application
>ssh</application
> man-lehekülge. Failis peab leiduma umbes järgmine rida:</para>

<screen
><userinput
>PATH=/bin:/usr/bin:/opt/kde/bin</userinput
>
</screen>

<para
>eeldusel, et <application
>ksysguardd</application
> paikneb asukohas <filename
>/opt/kde/bin/ksysguardd</filename
>.</para>

<tip
><para
><application
>ssh</application
> kasutamisel kontrolli, et sinu fail <filename
>identity.pub</filename
> oleks paigaldatud teisele hostile ja et tolle hosti võti oleks juba sinu masinas registreeritud. Kui sa ei määra korrektselt faili <filename
>identity.pub</filename
>, küsitakse sinu käest alati parooli, kui käivitad ksysguardi. Lihtsaim võimalus seda kontrollida on anda shellis käsk <command
>ssh <option
>võrgumasin ksysguardd</option
></command
>. Kui selle peale tervitab sind <application
>ksysguardd</application
>, võid anda käsu <userinput
>quit</userinput
> ja olla rahul, et kõik on korras.</para
></tip>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>

<note
><para
>Teadmiseks ekspertidele: <application
>ksysguardd</application
> on väga väike rakendus, mis nõuab ainult teeki libc. Nii saab seda kasutada ka masinatel, kuhu ei ole paigutatud täiemahulist &kde;d, näiteks serveritel. Paljud distributsioonid on pakendanud lihtsuse mõttes programmi <application
>ksysguardd</application
> eraldi. Kui valid ühendusdialoogis kohandatud käsu võimaluse, tuleb sul määrata kogu käsk, mis käivitaks <application
>ksysguardd</application
>i.</para
></note>

</sect2>

<!-- This was removed with revision 517573, but how to disconnect then?
<sect2 id="disconnecting-hosts">
<title
>Disconnecting hosts</title>

<para
>To disconnect from a host, select the host in the sensor browser and
choose <guimenuitem
>Disconnect Host</guimenuitem
> from the
<guimenu
>File</guimenu
> menu. If you still have sensors in use, the display
frames will be grayed and the displays won't update any longer.</para>
</sect2>
-->
</sect1>

</chapter>

<chapter id="multiple-platforms">
<title
><application
>ksysguardd</application
>i seadistamine</title>

<para
>Graafiline kasutajaliides on saadaval igale platvormile, kus &kde; suudab töötada. Taustarakendus on praegu saadaval järgmistele &UNIX; süsteemidele:</para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term
>&Linux; 2.x</term>
<listitem
><para
>Et <application
>ksysguardd</application
> saaks töötada, on vajalik kompileerida &Linux; kernel <filename
>/proc</filename
>-failisüsteemi toega. See on vaikeseadistus, mida enamik &Linux; distributsioone juba nagunii kasutab.</para
> </listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>FreeBSD</term>
<listitem
><para
><application
>ksysguardd</application
> omanik peab olema grupp <systemitem class="groupname"
>kmem</systemitem
> ning sellele peab olema seatud setgid.</para
></listitem
> 
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>&Solaris;</term>
<listitem
><para
>Veel kirjutamata</para
></listitem>
</varlistentry>
</variablelist>

<para
>Teiste platvormide toetusega tegeldakse. Sinu abi on siin väga oodatud.</para>
</chapter>

<chapter id="credits-and-licenses">
<title
>Autorid ja litsents</title>

<para
>&ksysguard;i arendab ja hooldab praegu &John.Tapsell; &John.Tapsell.mail;. &ksysguard; kujutab endast &kde; 1.x protsessihalduri <application
>KTop</application
> ümbertöötlust. <application
>KTop</application
>i kallal nägid vaeva mitmed inimesed:</para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>A. Sanda <email
>alex@darkstar.ping.at</email
></para
></listitem>
<listitem
><para
>Ralf Mueller <email
>ralf@bj-ig.de</email
></para
></listitem>
<listitem
><para
>&Bernd.Johannes.Wuebben; <email
>wuebben@math.cornell.edu</email
></para
></listitem>
<listitem
><para
>Nicolas Leclercq <email
>nicknet@planete.net</email
></para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Portimise &Linux;-välistele platvormidele tegid ära:</para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>FreeBSD: Hans Petter Bieker <email
>zerium@traad.lavvu.no</email
></para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Tõlge eesti keelde: Marek Laane <email
>bald@starman.ee</email
></para
> 
&underFDL; &underGPL; </chapter>

</book>
<!--
Local Variables:
mode: sgml
sgml-omittag: nil
sgml-shorttag: t
End:
-->